Uudised
Mahestipendium 2024
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2024. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 300 euroga, parimat magistritööd 400 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 450 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise l...
Selgusid 2023. aasta mahestipendiumi stipendiaadid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 28. novembril toimunud mahepõllumajanduse aastakonverentsil juba viieteistkümnendat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud artiklite autoreid rahalise stipendiumiga.
Parima magistritöö stipendiumi sai Karl Egert Sepp töö „Viljelussüsteemide mõju hooghännalistele“ eest, juhenda oli Liina Talgre. Töös uuriti tava- ja maheviljelusviiside mõju hooghännaliste arvukusele ja liigilisele mitmekesisusele. Hooghännalised on mullas ühed olulisemad lagundajad, töös selgus...
Mahestipendim 2023
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2023. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 300 euroga, parimat magistritööd 400 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 450 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõ...
Loodussõbraliku aia rajamise õppematerjal soodustab toidu kasvatamise teadmiste levikut ja edendab õuesõpet
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projekti “Kasvades oma toiduga” eestvedamisel valmis abimaterjal, mille järgi saavad haridusasutused endale õppeaia rajada. Digitaalne juhend keskendub kooli ja lasteaia tingimustesse sobivatele taimekasvatuse lahendustele, aga neid teadmisi saab kasutada ka era- või kogukonnaaias toimetades. Ligi sajaleheküljelise materjali koostas Anneli Ehlvest Tartu loodusmajast.
Eestis on väga häid näiteid koolide ja lasteaedade juures asuvatest õppeaedadest. Samas on palju õppeasutusi, kus on soov ja valmisolek aeda rajada või täiustada, kuid puudu on teadmised ja oskused. Seni p...
Selgusid 2022. aasta mahestipendiumi stipendiaadid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 24. novembril toimunud mahepõllumajanduse aastakonverentsil juba neljateistkümnendat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud artiklite autoreid rahalise stipendiumiga.
Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Heiko Viksi tööga „Süsinikubilanss mahepõllumajandusettevõtte Viksi OÜ põldudel“, juhendaja Karin Kauer. Antud töö toob selgelt välja, kui oluline on kasvatada ühel põllul ühe külvikorrarotatsiooni jooksul võimalikult palju erinevaid kultuure...
Tartu loodusmaja perepäeval “Lehed toiduks” saab kompostimise teadmisi ja meisterdada päris enda lehekompostri
Tartu loodusmaja igakuine perepäev keskendub oktoobris kompostimisele. 15. oktoobri sündmus “Lehed toiduks” toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projektiga „Kasvades oma toiduga“. Huvilistel on võimalik tutvuda erinevate kompostimise viisidega, uurida kompostis elavaid elukaid ja valmistada endale lehekomposter.
Tartu loodusmajas on kompostimisega tegeletud juba päris algusest. “Meie pargis ja majas on võimalik tutvuda erinevate kompostimisviisidega. Laupäeval saab kompostirajal seigeldes tutvuda kompostis elavate putukatega. Silmaga nähtamatut kompostielu saab toas mikros...
Tartu loodusmaja perepäeval “Kubiseb ubinaist” saab õunatarkust, ise mahla teha ja õunaussi meisterdada
Tartu loodusmaja igakuine perepäev keskendub septembris õuntele. 17. septembri “Kubiseb ubinaist” toimub koostöös Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projektiga „Kasvades oma toiduga“. Üritusel saab tutvuda erinevate õunasortidega, jagatakse õunakasvatamise nippe ning saab maitsta eri sordist õunu. Nooremaid külastajaid ootavad meisterdamistöötoad, laborinurk, avatud on loomatuba ja õues toimub õunamahlategu.
“Erinevad toidu kasvatamisega seotud oskused ja teadmised on omamoodi ellujäämise kunst. Sel korral piilume natuke lähemalt õunte m...
Projekt ALL-ORGANIC loob rahvusvahelise koostöö toel jätkusuutliku toidutootmise agroökoloogia elavate laborite (ALL) võrgustiku edendamaks mitmekesiseid ja vastupidavaid mahetoidusüsteeme
Itaalia põllumajanduse ja toidu uurimise instituudi CREA koordineerimisel läbiviidava projekti eesmärk on, kaasates toidusüsteemi „talust taldrikule“ kõiki osapooli, luua kogemuste, mudelite ja süsteemide toimiv võrgustik, mis suudab toetada mitmekesiste mahetoidusüsteemide arengut.
Projekti koordinaator, CREA juhtivteadur Stefano Canali ütleb: “Praegune pandeemia ja geopoliitiline kriis ähvardab Euroopa Liidu spetsialiseerunud intensiivseid toidusüsteeme. Meie projekt, edendades põllumajanduse mitmekesistamist ALL võrgustiku baasil, toetab sõltumatu ja autonoomse toidutootmise ...
Mahestipendium 2022
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2022. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 300 euroga, parimat magistritööd 400 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 450 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teema...
„Kasvades oma toiduga“ kutsub tähistama Maa päeva toiduteemalise viktoriiniga
Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi projekt „Kasvades oma toiduga“ kutsub tähistama Maa päeva ja osalema viktoriinil. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse ja Tartu loodusmaja koordineeritava Rohelise kooli programmi viktoriiniga pööratakse tähelepanu toidu ja toidu kasvatamisega seotud teemadele.
Endale toidu kasvatamine mahepõllunduse põhimõtete järgi aitab vähendada sõltuvust imporditavast toidust, suurendada elurikkust, väärtustada kohalikke taimesorte ja kõigele lisaks mõista, kuidas toimib looduse ainering. „Toidu kasvatamine, kasvõi aknalaual maitseta...
Konverents "Põllumajandus ja keskkond"
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab 30. novembril veebikonverentsi „Põllumajandus ja keskkond“
Konverentsi eesmärk on anda ülevaade Eestis tehtava keskkonnaseire tulemustest mulla, pinna- ja põhjavee ning elurikkuse (sh taimestik, linnustik ja putukad) ja toidu kvaliteedi valdkondades.
Konverentsile on oodatud põllumajandustootjad, teadlased, ametkonnad, poliitikakujundajad ja kõik teised huvilised.
Konverents on osalejate tasuta. Kindlasti on vajalik eelregistreerimine kuni 23.11 siin: https://forms.gle/S4GJwfsnmL3wWXqQA
Veebiülekande link saadetakse osalejatele 29. novembril.
Aeg: 30. november kell 11.00-...
Mahestipendium 2021
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2021. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 250 euroga, parimat magistritööd 350 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 400 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise l&o...
Kogumik "Põllumajandus ja keskkond" ootab keskkonnaseire alaseid kaastöid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab sügisel konverentsi „Põllumajandus ja keskkond“, kus tuleb esitlemisele ka eestikeelsete lühiartiklite kogumik "Põllumajandus ja keskkond". Kõigi teadlaste ja keskkonnaseire läbiviijate kaastööd sellesse kogumikku on oodatud.
Põllumajandus mõjutab oma tegevusega nii eluta kui elusat loodust ja maastikke. Kutsume kogumikku kirjutama nii keskkonna kui ka erinevate põllumajanduse toetusmeetmete (ÜPT, KSM, Mahe) seiretega tegelevaid inimesi ning teadlasi, kes on uurinud põllumajandusliku tegevuse mõjul muutusi nii mullas, vees, elurikkuses kui m...
Mahestipendium 2020
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2020. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 250 euroga, parimat magistritööd 350 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 400 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teem...
Selgusid 2019. aasta mahestipendiumi stipendiaadid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 26. novembril maaülikoolis toimunud mahepõllumajanduse juubelikonverentsil juba üheteistkümnendat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud artiklite autoreid rahalise stipendiumiga.
Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Siim Sepp tööga „Talinisu lipuleht mahe- ja tavasüsteemis ning selle mõju terasaagile ja kvaliteedile“, juhenda Maarika Alaru. Antud töö tõstab esile lipulehe fotosünteesiva pinna suuruse ja kestvuse olulisuse, kui saaki limiteeriva tegurina, sõltudes o...
Mahekeskus tunnustab mahepõllumajanduse eestvedajaid
Tunnustamaks ja ergutamaks mahepõllumajanduse edendajaid erinevates tegevusvaldkondades loodi 2014. a professor Anne Luige eestvedamisel Eesti Maaülikooli Mahekeskuse auhinnafond. Tunnustusi jagatakse igal 5. aastal ehk tänavu, kui tähistame mahepõllumajanduse 30. aastapäeva.
Auhinnakandidaate saavad esitada organisatsioonid ja eraisikud (ennast esitada ei saa), esitades tunnustatava kohta digitaalselt allkirjastatud põhjenduse mahus kuni 1A4 hiljemalt 1. novembriks aadressile mahekeskus@emu.ee
Auhindade määramiseks moodustatakse SA Eesti Maaülikooli Mahekeskuse nõukogu poolt kolmeliikmeline komisjon, kes analüüs...
Mahestipendium 2019
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2019. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 250 euroga, parimat magistritööd 350 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 400 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise l&o...
Teaduselt mahepõllumajandusele 2019
Ilmunud on neljas mahetootjatele ja teistele huvilistele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele 2019", kus tutvustatakse aastatel 2017-2019 läbi viidud mahepõllumajandusealaste uuringute tulemusi.
Kogumikus on 26 eestikeelset lühiartiklit.
Kogumiku andis välja Eesti Maaülikooli Mahekeskus, toetab Euroopa Liit.
Kutse mahekonverentsile: Vali mahetoit – hea sinule, hea loodusele!
Olete oodatud mahekonverentsile „Vali mahetoit – hea sinule, hea loodusele!“, mis toimub 3. mail Tallinnas, Eesti Toidumess - Sööma! ajal.
Miks eelistada mahetoitu? Välisesineja prof Ewa Rembiałkowska Varssavi Põllumajandusülikoolist räägib mahetoidu kvaliteedist ja mõjust tervisele. Oma kogemusi mahetoidu tootmisel ja turustamisel jagavad tootjad, töötlejad ja turustajad. Konverentsist on oodatud osa võtma tarbijad, tootjad, töötlejad ja turustajad.
Mahekonverents: Vali mahetoit – hea sinule, hea loodusele!
Aeg: 3. mai 2019 kell 12:00–17:30
Koht: Tallinna...
Anne Luik pälvis teaduse elutööpreemia
Sel aastal said 40 000 euro suurused teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Anne Luik ja Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile.
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik on rahvusvaheliselt väljapaistev teadlane kahjurputukate vallas ning viimastel aastakümnetel mahepõllunduse valdkonnas.
"Päris kõhedaks võtab...," oli Anne Luige esimene reaktsioon pärast uudisest kuulmist: "....positiivses mõttes. Suuremad asjad on tehtud, aga ma teen ikka n...
Kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" ootab kaastöid
Tänavu täitub kolmkümmend aastat mahepõllumajanduslikku tegevust Eestis. Meie mahetootmine on jõudsalt edenenud hõivates juba viiendikku põllumajandusmaad. Ent nii saagid kui ka toodete tarbimine pole veel jõudnud oodatud tasemele. Selleks vajame enam teadmisi, kuidas paremini hoida ja parandada nii muldade kui ka põllumajandusloomade viljakust ja tervist, kuidas talitseda umbrohte ja taimekahjustajaid ning toetada tolmeldajaid putukaid ja taimekahjurite looduslikke vaenlasi. Samuti kuidas mahetooteid töödelda ja turustada ning tarbimist edendada.
Kolmekümnenda aastapäeva puhuks annab Eesti Maaülikooli Mahekes...
Maaülikooli mahenädal on äärmiselt populaarne
24.-28. märtsini toimub Eesti Maaülikoolis mahenädal, mille raames pakutakse maaülikooli peamaja kohvikus mahetoitu. Mahenädal toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt raames.
„Iga päev on kohviku menüüs mahetoorainest valmistatud supp, praad ja magustoit,“ selgitas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann, kes lisas, et samuti on kohvikust võimalik osta mahetoorpiima, maheleiba, mahetaimeteed ja -kohvi. Mahenädal on osutunud üle ootuste edukaks, huvi on olnud väga suur ja mahetoit saab menüüst väga kiiresti otsa. „Mahenädalat vedav meeskond soovib selle teemaga ka pärast proovinädalat jätkata ning oma tegevust laiendada – nimelt on plaanis hakata mahetoitu pakkuma kõigis maaülikooli kohvikutes.“ Mahenädalaga on rahul ka kohviku juhataja Lea Põder, kelle sõnul on külastajate huvi mahetoidu vastu olnud suur ning valmistatud mahetoit on kõik ka ära müüdud.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnas, et mahetoidunädala populaarsus tudengite seas on suurepäraseks üllatuseks ning projekti meeskond ja peamaja kohviku kokad on teinud väga head tööd. „Mahetoit on nii populaarne, et kokad on pidanud päev-päevalt valmistatava toidu portsjonite arvu suurendama.“ Jaakma kinnitusel on mahenädal meelitanud kohvikusse ka need, kes lihavaba toitu eelistavad, ning tunnistas, et pakutud taimeroad on väga maitsvad. „Kindlasti aitab mahetoidunädal väärtustada kohalikku toorainet ja on heaks märgiks toidu tootjatele,“ lisas ta.