Uudised

Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 26. novembril maaülikoolis toimunud mahepõllumajanduse juubelikonverentsil juba üheteistkümnendat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud artiklite autoreid rahalise stipendiumiga.

 

Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Siim Sepp tööga „Talinisu lipuleht mahe- ja tavasüsteemis ning selle mõju terasaagile ja kvaliteedile“, juhenda Maarika Alaru. Antud töö tõstab esile lipulehe fotosünteesiva pinna suuruse ja kestvuse olulisuse, kui saaki limiteeriva tegurina, sõltudes otseselt N väetamisest. Mahesüsteemi väiksema pindalaga lipulehed ja nende varasem kolletumine tõstab esile vajaduse lipulehte võimalikult kaua ja suurel pindalal fotosünteesivana hoida.

 

Parima magistritöö stipendiumi sai Sven Erik Pärendsoni töö „Külviaja mõju vahekultuuride biomassi moodustamise võimele ja toitainete sidumisele“ eest, juhendajad olid Liina Talgre, Enn Lauringson ja Merili Toom. Katses hinnati vahekultuuride biomassi suurust kuivainena ja selle toitainete sisaldust ning sooviti leida vahekultuurid, mis sobivad Eesti tingimustesse ka hilisema külviaja korral. Kõige paremaid tulemusi andis kesaredis, mis annab häid biomassi saake ka hiliste külviaegade juures ning on ka üheks parimaks toitainete sidujaks.

 

Avaldatud teaduspublikatsiooni stipendiumi sai noorteadlane Angela Koort, kelle artikkel „Comparison of Regular Atmospheric Storage versus Modified Atmospheric Packaging on Postharvest Quality of Organically Grown Lowbush and Half-Highbush Blueberries“ avaldati ajakirjas Sustainability. Kaasautoriteks olid Ulvi Moor, Priit Põldma , Clive Kaiser ja Marge Starast. Antud teaduspublikatsioon võrdleb modifitseeritud atmosfääri tingimustes kahe pakendi (polüetüleen kile LDPE, Xtend®) mõju mahedalt kasvatatud ahtalehise ja poolkõrge mustika viljade säilivusele ja kvaliteedile võrreldes tavaatmosfääriga säilitamisel. Katsest selgus, et Xtend® pikendas 15 päeva ahtalehise ja 9 päeva poolkõrge mustika viljade kaubanduslikku säilivust. Xtend® pakendis oli ka statistiliselt kõrgem marja kuivaine ja tiitritavate hapete sisaldus. Kuigi pakenditel oli oluline mõju viljade säilivusele ja kvaliteedile, oli geneetiline mõju märkimisväärsem.

 

Eestikeelse populaarteadusliku artikli stipendiumi sai Reelika Rätsep, kes avaldas artikli „Lehekaudsete biostimulaatorite kasutamine mustasõstra maheistandikus“ kogumikus „Teaduselt mahepõllumajandusele 2019“. Kaasautoriteks olid Kersti Kahu, Liina Arus, Hedi Kaldmäe, Kadi Looga, Pille-Riin Kõks. Katseaastatel 2017-2018 ilmnes biopreparaatide oluline positiivne mõju mustasõstra viljade biokeemilisele koostisele, kuid enim kerkisid esile preparaadid Fylloton, Folicist ja Vinasse. Kuna aga katseaastad olid ilmastikutingimuste poolest vastandlikud, siis ei saa nende tulemuste põhjal teha veel kindlaid järeldusi katses kasutatud biostimulantide mõju kohta. Biopreparaatide mõju uurimisega jätkatakse järgnevatel aastatel.

 

Palju õnne stipendiaatidele!

 

Mahestipendiumi fond loodi 2009. a Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt eesmärgiga ergutada ja tunnustada mahepõllumajanduslikku uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. 
Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Luminor pangas (märksõna „ökostipp“).
Täname kõiki seniseid ja tulevasi stipendiumifondi toetajaid!

Uus konkurss toimub juba 2020. aasta sügisel!

Lisainfo: http://mahekeskus.emu.ee/mahestipendium/