Prindi see leht

Varasemad stipendiaadid

2023

  • Karl Egert Sepp magistritöö „Viljelussüssteemide mõju hooghännalistele" eest.
  • Silva Vilumets artiklite „Toxicity of essential oils on cabbage seedpod weevil (Ceutorhynchus obstrictus) and a model parasitoid (Nasonia vitripennis)“ ja „Spatiotemporal distancing of crops reduces pest pressure while maintaining conservation biocontrol in oilseed rape“ eest.

2022

  • Heiko Viksi bakalaureusetöö „Süsinikubilanss mahepõllumajandusettevõtte Viksi OÜ põldudel" eest. 
  • Carolin Tammepõld magistritöö „Mahetootmisega lõpetamise põhjused aastatel 2019-2021" eest. 
  • Kalle Margus, Viacheslav Eremeev, Evelin Loit, Eve Runno-Paurson, Erkki Mäeorg, Anne Luik ja Liina Talgre publitseeritud teadusartikli „Impact of Farming System on Potato Yield and Tuber Quality in Northern Baltic Sea Climate Conditions“ eest.

2021

  • Kristiina-Karoliina Mägi bakalaureusetöö "Tava- ja mahepõllumajandusliku talinisu kasvatamise tootlikkus ja kvaliteedinäitajad Eesti Maaülikooli katsepõldude teise rotatsiooni näitel aastatel 2013-2017“ eest.
  • Birgit Koll magistritöö „Viljelussüsteemide mõju mulla mikroobi- ja vihmaussikooslusele“ eest.

2020

  • Karl Egert Sepp bakalaureusetöö "Vahekultuuride segud“ eest.
  • Johanna Piibor magistritöö „Comparing health and welfare of pigs farmed in conventional and in organic systems in Estonia“ eest.
  • Jonathan Willow publitseeritud teadusartikli "Evaluating the effect of seven plant essential oils on pollen beetle (Brassicogethes aeneus) survival and mobility" eest.
  • Triin Kallavus, Eha Kruus, Angela Ploomi, Luule Metspalu ja Katrin Jõgar eestikeelse populaarteadusliku artikli "Oa-teramardikas valib sorte" eest.

2019

  • Siim Sepp bakalaureusetöö "Talinisu lipuleht mahe- ja tavasüsteemis ning selle mõju terasaagile ja kvaliteedile“ eest.
  • Sven Erik Pärendson magistritöö „Külviaja mõju vahekultuuride biomassi moodustamise võimele ja toitainete sidumisele“ eest.
  • Angela Koort avaldatud teaduspublikatsiooni "Comparison of Regular Atmospheric Storage versus Modified Atmospheric Packaging on Postharvest Quality of Organically Grown Lowbush and Half-Highbush Blueberries" eest.
  • Reelika Rätsep eestikeelse populaarteadusliku artikli "Lehekaudsete biostimulaatorite kasutamine mustasõstra maheistandikus" eest.

2018

  • Annika Anni bakalaureusetöö "Teadlikkus mahetoidust ja selle tarbimisharjumused Eestis“ eest.
  • Rachel Puusta magistritöö „Mõnede Eestis kasvatatud õunte (Malus domestica Borkh.) allergeensus ja antioksüdantide sisaldus sõltuvalt sordist ja viljelusviisist“ eest.
  • Merili Toom eestikeelse populaarteadusliku artikli "Uute vahekultuuri liikide sobivus Eesti oludesse" eest. 

 

2017

  • Kaarel Pent bakalauerusetöö "Väetise Must Pärl mõju tatra saagikusele ja kvaliteedile" eest.
  • Greete Kahu magistritöö „Mullaharimise ja väetamise mõju vihmaussikooslusele“ eest.
  • Helena Madsen artikli Do green manures as winter cover crops impact the weediness and crop yield in an organic crop rotation? eest, mis uuris kas ja kuidas talvised vahekultuurid suruvad alla umbrohtumust ning suurendavad järgnevate kultuuride saagikust.
  • Merili Toom eestikeelne populaarteaduslik artikkel "Sügiste ja talviste vahekultuuride biomassi moodustumine ja toitainete sidumine“.

2016

  • Andra Pukk bakalauerusetöö "Toidukulude päevamaksumuse muutus mahetoidule üleminekul Eesti lasteaedades" eest.
  • Kaia Treier magistritöö „Röövtoiduliste lülijalgsete arvukus ja mitmekesisus põllumajandusmaastiku elementidel“ eest.
  • Berit Tein artikli „The potato tuber disease occurrence as affected by conventional and organic farming systems“ eest, mis uuris mahe- ja tavaviljeluse süsteemis kartulimugulate nakatumist erinevatesse haigustesse.

2015

  • Greete Kahu bakalaureusetöö "Viljelusviisi ja väetamise mõju vihmaussikooslusele" eest. 
  • Annemai Tuvikene magistritöö "Mahetoodete viitamise võimalused ja turustamine Eestis 2014. aastal“ eest.
  • Autorite kollektiiv Dea Anton, Darja Matt, Priit Pedastsaar, Ingrid Bender, Renata Kazimierczak, Mati Roasto, Tanel Kaart, Anne Luik, Tõnu Püssa artikli "Three-Year Comparative Study of Polyphenol Contents and Antioxidant Capacities in Fruits of Tomato (Lycopersicon esculentum Mill.) Cultivars Grown under Organic and Conventional Conditions“ eest, mis mis uuris tava- ja maheviljeluses kasvatatud erinevate tomatisortide polüfenoolide sisaldusi ja antioksüdantsust.
  • Sirli Pehme eestikeelne populaarteaduslik artikkel "„Keskkonnamõjude hindamine läbi olelusringi“. 

2014

  • Maario Eeriksoo bakalaureusetöö "„Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele“ eest.
  • Helena Palmeos magistritöö "„Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras“ eest.
  • Berit Tein artikli Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil qualityeest, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile.
  • Riina Kaasik artiklite The relative attractiveness of Brassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles ja Meligethes aeneusoviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids on Brassica nigraRaphanus sativus and Eruca sativa compared with on Brassica napus“ eest, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.
  • Autorte kollektiiv Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd, kes avaldasid eestikeelse populaateadusliku artikli „Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses“.

2013

  • Martin Kukk bakalaureusetöö „Arbuskulaar-mükoriissete seente esinemine erinevates viljelussüsteemides“ eest.
  • Mirjam Pikkmets-Kaas magistritöö „Mahetoorpiima kvaliteedi uurimine ahelas veiselaut, transport, toorpiimaautomaat“ eest.
  • Gabriella Kovacs ajakirjas „Biological Control“ avaldatud artikli „Could Brassica rapa, Brassica juncea and Sinapis alba facilitate the control of the cabbage seed weevil in oilseed rape crops“ (eesti keelne tõlge: „Rüps, kapsasrohi ja valge sinep kõdra-peitkärsaka püüniskultuuridena“) eest. Artikli kaasautoriteks olid Riina Kaasik, Luule Metspalu, Ingrid H. Williams, Anne Luik ja Eve Veromann.

2012

  • Marika Kuul bakalaureusetöö „Mahetoetuste mõju põllumajanduslikule maakasutusele Eestis aastatel 2004-2011“ eest.
  • Angela Koort magistritöö „Maheväetiste mõju poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum E.P. Bicknell) produktiivsusele ja viljade keemilisele koostisele“ eest.

2011

  • Karin Zereen bakalaureusetöö “Mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevate uuringute analüüs“ eest.
  • Karin Praks magistritöö “Meemesilaste (Apis mellifera L.) kasutamine hahkhallituse (Botrytis cinerea Pers.) biotõrjes aedmaasikal (Fragaria x ananassa Duch.)” eest.
  • Eve Runno-Paurson, Triinu Remmel, Ann Ojarand, Alice Aav ja Marika Mänd publitseeritud mahepõllumajanduse teemalise teadusartikli "The structure of Phytophthora infestans populations from organic and conventional crops (eestikeelne pealkiri Phytophthora infestans populatsioonide struktuur mahe- ja tavaviljeluses)" eest.

2010

  • Viljar Veidenberg magistritöö  „Tava- ja mahepiima võrdlus juustutootmise seisukohalt“ eest.
  • Angela Hiiesalu bakalaureusetöö „Kultuurmustikate maheviljelemine“ eest.

2009

  • Janeli Ojaperv magistritöö "Mahejäätise väljatöötamine" eest.