Ilmunud on kakskeelne trükis Eesti mahepõllumajandusest aastal 2010.
2010. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2009. aastaga 19%, 121 815 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud 82 628 ha (68%). Kogu põllumajandusmaast moodustab mahemaa ca 13%. Mahepõllumajanduse registris oli 1356 mahetootjat, kelles 848 tootjat tegeleb ka maheloomakasvatusega. Keskmine maheettevõtte suurus oli 2010. aastal 90 hektarit. Suurimatel maheettevõtetel oli üle 1000 hektari mahepõllumajanduslikku maad.
Mahetoidu töötlejaid oli 2010. aastal 40. Umbes pooled neist valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Vaid mahetoo...
Eesti Maaülikooli Mahekeskuse 2010.a. stipendiumikonkursil sai parima magistritöö stipendiumi Viljar Veidenberg töö eest „Tava- ja mahepiima võrdlus juustutootmise seisukohalt“. Töö juhendajad olid Ivi Jõudu ja Indrek Tamm.
Bakalaureusetöö eest pälvis stipendiumi Angela Hiiesalu tööga „Kultuurmustikate maheviljelemine“, juhendajaks Marge Starast.
2010. aasta mais alustati Eesti Maaülikoolis rahvusvahelise projektiga PICKFIBER (Platform for International Collaborative Knowledge on Food Improvement Based on Ecological Resources– rahvusvahelise koostööl ja teadmistel põhinev ekspertide platvorm toidu arendamise valdkonnas), mille üldeesmärgiks on kiudainerikka mahetoorainel põhineva toidu väljaarendamine, mis aitaks kaasa ülekaalulisuse probleemi vähendamisele.
18. ja 19. novembril 2010 korraldab Eesti Maaülikooli Mahekeskus Tallinnas hotellis St Olav konverentsi ja seminari, kus arutletakse mahetöötlemise ja –toitlustamise arendamist. Käsitletakse nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka seniseid kogemusi ja praktilisi näiteid meilt ja mujalt.
Külalisesinejaks on Harald Hoppe Saksamaalt, kes omab pikaajalist kogemust mahepõllumajanduse edendamise ja mahetoitlustamise alal. Praegu juhib ta maherestorani ning avaliku sektori asutuste mahetoitlustamisega tegelevat ettevõtet, kus serveeritakse 5000 toiduportsjonit päevas.
Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega 18. novembril mahetöötlemise ja -toitlustamise konverentsi ning 19. novembril mahetoitlustamise seminari. Konverentsi ja seminari tellija on Põllumajandusministeerium.
Eestis on juba arvestatav hulk mahepõllumajanduslikku maad, mahetootjate arv on aasta-aastalt suurenenud ning kasvamas on ka tarbija huvi mahetoidu vastu. Ebapiisavalt on aga mahetoitu töötlevaid ettevõtteid ja mahetoitlustajaid. Konverentsil tutvustatakse mahetoidu erinevusi, räägitakse maheturu olukorrast meil ja mujal, tutvustatakse mahetoidu tö&ou...
Huvi 29. oktoobril Tallinn FoodFest 2010 raames toimunud mahetöötlemise, -toitlustamise ja –turustamise seminari vastu näitab, et lähiajal võib loota mahetoidu kättesaadavuse paranemist. Hetkel on Eestis juba 1360 mahetootjat ning mahemaad ligikaudu 120 000 hektarit, kuid töötlemine vajab arendamist, et mahetoodang ka tarbijateni jõuaks. Seminarist võtsid osa mitmed juba tegutsevad toidutöötlemis- ja turustamisettevõtted, alles alustavad ettevõtted ning koolide ja lasteaedade esindajad.
20.oktoobril algusega kell 16.30 toimub Eesti Maaülikoolis filmiõhtu "Meie toidame maailma".
Film räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel.
Kell 16.30 saab aula fuajees degusteerida eestimaiseid mahetooteid, filmiga alustame kell 17.00.
Filmile järgneb aruteluring EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainsituudi õppedirektori Are Selge ja Mahekeskuse juhataja Sirli Pehmega.
Filmiõhtu on tasuta ja avatud huvilistele nii Maaülikoolist kui väljastpool...
Täna Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AS Saidafarmi juust “Saida valge juust”.
Parima mahetootja kategoorias tuli teisele kohale Aivar ja Tiiu Siimu Elujõud OÜ ning kolmandale kohale Aili ja Tõnis Taalile kuuluv Taali Mesila OÜ. Parima mahetoote kategoorias kuulutati teise koha vääriliseks Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha pälvis Orapera Ökotalu kohvijook “Taluhommik”.
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2010.a. stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks. Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 2000 krooniga, parimat magistritööd 3000 krooniga ja ühte kuni 35-a noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 5000 krooniga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2009/2010 õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2009. või 2010. a. publitseerinud mahep&...
28.05.2010
Otepääl 26.-27. mail toimunud Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel valiti uue aastase perioodi eesistujaks tulundusühistu Eesti Mahe, kes võttis selle kohustuse üle Eesti Maaülikooli Mahekeskuselt.
Kohtumisel arutati sügisel esmakordselt toimuva Aasta mahetootja ja Aasta mahetoote 2010 konkursi tingimusi. Täpsem info konkursi toimumise aja ja tingimuste kohta avalikustatakse juuni lõpus kodulehel www.maheklubi.ee. Kokkusaamisel arutati ka mahetoetuse ning ühtse põllumajanduspoliitika 2013+ teemadel, et esitada oma ettepanekud ja seisukohad Põllumajandusministeeriumile.
10-14.mai toimub Eesti Maaülikoolis juba teine rohelise ülikooli nädal. Eesmärgiks on tutvustada erinevaid rohelise mõtteviisi ja meie ülikooliga seotud tegevusi, et rohelise ülikooli teemat meie tudengitele ja töötajatele lähemale tuua.
Esmaspäeval, 10.mail kell 11.30-13.00, degusteeritakse peamaja kohvikus kodumaiseid mahetooteid. Maitsta saab nt Pajumäe talu kohupiimasid, Vändra Leiva tooteid, Taarapõllu talu marjakrõpse ja moose.
Lisaks saab vaadata kuulsat dokumentaalfilmi Kodu, meisterdada tuulelohesid, teha ökodisaini, osaleda ülikoolilinnaku heakorratalgutel ja mõ...
Ilmunud on kakskeelne trükis Eesti mahepõllumajandusest aastal 2009. Brošüüri koostas Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ning andis välja Põllumajandusministeerium.
Mahepõllumajandusliku maa pind suurenes 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga 18%, ületades 100 000 hektari piiri. 102 767 hektarit moodustas Eesti kogu põllumajandusmaast rohkem kui 11%. Selle tulemusega kuulub Eesti mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest maailma esikümnesse. Üleminekuaja läbinud maad ehk mahemaad oli 76 625 ha. Mahepõllumajanduse registris oli 1278 tootjat, neist ligi 900 tegeles lisaks taimekasvatusele...
Eesti Maaülikool ja Eesti Roheline Liikumine korraldavad 10. detsembril algusega kell 12 maaülikooli peahoones Kreutzwaldi 1A (ruumis 038) seminari „Kuidas valmib Sinu jõulupraad?“. Seminari külalisesineja on Norma Gimménez Paraguayst.
Eesti Maaülikooli Mahekeskus alustab Eesti Maaülikooli mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde autorite ja noorteadlaste premeerimist stipendiumiga.
2009.a. sügisel premeeritakse parimat bakalaureuse- või magistritööd 5000 krooniga ja ühte kuni 35-a noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 7000 krooniga. Kandideerida saavad Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud oma lõputöö 2008/09 õppeaastal või maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2008/09. a. publitseerinud mahepõllumajanduslikke teadusartikleid.
Täp...
Eesti Maaülikooli Mahekeskus andis esmakordselt välja stipendiumi parima mahepõllumajanduse teemalise lõputöö eest Eesti Maaülikoolis.
Stipendiumi pälvis Janeli Ojaperv oma magistritöö "Mahejäätise väljatöötamine" eest. Palju õnne!
Otsustati mitte välja anda stipendiumit noorteadlase teaduspublikatsioonide eest.
Uus konkurss toimub 2010.a. sügisel!
10. novembril Eesti Maaülikoolis toimunud mahepõllumajanduse juubelikonverentsi „Mahepõllumajandus – hea loodusele, hea sinule“ meenutati mahepõllumajanduse algust Eestis ja vaadati lootusrikkalt tulevikku.
Juuni alguses käisid SA EMÜ Mahekeskus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja mahetootjad maheklastri arendamise projekti raames õppereisil Šotimaal. Klastriprojekti toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Šoti mahetootjate ja väikeettevõtete turustus- ja ühistegevusega. Edasi loe siit.