Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 28. novembril juba üheksandat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud artiklite autoreid rahalise stipendiumiga.  

 

Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Kaarel Pent tööga „Väetise Must Pärl mõju tatra saagikusele ja kvaliteedile“, juhendajad olid Enn Lauringson ja Merili Toom.
Põldkatse näitas, et väetise normid alates 60 kg/ha suurendasid usutavalt nii maapealset kui ka juurte biomassi kuid terasaagile väetamine usutavat mõju ei avaldanud. Potikatsest selgus, et maapealne biomass suurenes usutavalt alates väetise normist 100 kg/ha ja juurte biomass alates 50 kg/ha. Väetise Must Pärl kasutamisel tatra põhiväetisena suurendab biomassi alates normist 50–60 kg/ha.

 

Parima magistritöö stipendiumi sai Greete Kahu töö „Mullaharimise ja väetamise mõju vihmaussikooslusele“ eest, juhendajateks olid Endla Reintam ja Liina Talgre.
Töös leiti, et talviste vahekultuuride kasvatamine haljasväetisena suurendas vihmausside arvukust ja biomassi kolme aasta keskmisena 11%. Mullaharimistööde osas leiti, et võrreldes kündmisega mõjub minimeeritud harimine ussidele positiivselt, tagades neile paremad elutingimused ning taimejäänuste jätmine mulla pinnale tagab toidu vihmaussidele.

 

Teadusartiklite kategoorias premeeriti noorteadlase Helena Madseni artikkel „Do green manures as winter cover crops impact the weediness and crop yield in an organic crop rotation?“ Artikkel avaldati ajakirjas Biological Agriculture & Horticulture, kaasautoriteks olid Liina Talgre, Viacheslav Eremeev, Maarika Alaru, Karin Kauer ja Anne Luik.
Artikli hüpotees oli, et talvised vahekultuurid suruvad alla umbrohtumust ning suurendavad järgnevate kultuuride saagikust. Hüpotees leidis põldkatsete abil kinnitust. Komposteeritud veisesõnniku ja vahekultuuride mõjul suurenes ka järgnevate kultuuride saagikus.

 

Eestikeelse populaarteadusliku artikli stipendiumi sai Merili Toom, kes avaldas artikli „Sügiste ja talviste vahekultuuride biomassi moodustumine ja toitainete sidumine“ kogumikus „Taimekasvatuse alased uuringud Eestis 2017“. Artiklis anti ülevaade nii Eestis varem tuntud kui ka uute potentsiaalsete vahekultuuride kasvatamisest ja põldkatse tulemuste põhjal hinnati erinevate liikide biomassi moodustumise ja toitainete sidumise võimet ning talvekindlust.

Palju õnne stipendiaatidele!

 

Mahestipendiumi fond loodi 2009. a Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt eesmärgiga ergutada ja tunnustada mahepõllumajanduslikku uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. 
Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Luminor (Nordea) pangas (märksõna „ökostipp“).
Täname kõiki seniseid ja tulevasi stipendiumifondi toetajaid!

Uus konkurss toimub juba 2018. aasta sügisel!