Prindi see leht

Uudised

Maheklubi

Maheloomakasvatuse konverentsil arutati, kuidas arendada maheõpet

24. novembril toimus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline konverents „Maheloomakasvatuse võimalused ja hariduse ning ettevõtluse roll valdkonna arendamises“, kus arutleti maheloomakasvatuse väljakutsete ja hariduse rolli üle sektori edendamises.

Konverentsil esinenud Dr Gonzalo Palomo Guijarrorääkis, et Hispaanias muutub järjest populaarsemaks e-õpe. „Kuna tootjatel ei ole võimalik pikaks ajaks talust eemal olla, siis e-kursustel osalemine annab neile võimaluse uusi teadmisi omandada, suhelda ekspertide ja teiste tootjatega“, sõnas Dr Gonzalo Palomo Guijarro.

Mahelinnu- ja seakasvatuses on jätkuvalt väljakutseks 100%-lise mahesööda kasutus. Saksamaa mahenõustaja Werner Vogt-Kaute tõi oma ettekandes välja, et maheratsioonid, kus proteiinsööt baseerub õlikookidel, sageli praktikas ei tööta. „Seega, me vajame uusi söötmisstrateegiaid ja õnneks on sellesuunalised teadusuuringud juba ka alanud,“ Ütles Werner Vogt-Kaute. „Kombineerides ristikut, tatart ja kaunvilju, on võimalik tagada lindude söödas aminohapete vajadus“. Võimalike uute proteiiniallikatena soovitab Vogt-Kaute nt bakterite mikroobset proteiini, vetikaid, aga ka kärbse vastseid ning kontsentreeritud proteiinsöötasid, nagu maisigluteen, kartuli-, herne-, riisiproteiin.

Lambakasvatuses soovitas Dr Smaragada Sotiraki Kreekast parasiitide ennetamiseks kasutada tammekoort, vikki ja sigurit. Põhjamaade tingimustes soovitas ta kasvatada just sigurit. 

Ülemaailmse maheorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi esindajaEmanuele Busacca rääkis planeeritavast uuest ELi mahemäärusest. Euroopa Komisjoni poolt väljapakutu on tekitanud põhjaliku arutelu. Mahenõuete komplekssust ja keerukust näitab asjaolu, et määruse ettepanekule on tehtud ligi poolteist tuhat muudatusettepanekut. IFOAM rõhutab, et asjaga ei tohiks kiirustada ning lõplik määrus peab olema vastuvõetav ka maheettevõtetele. Busacca tutvustas ka IFOAMi mahevisiooni aastaks 2030, mille kohaselt peaks mahepõllumajandusest saama laialdaselt rakendatav jätkusuutliku toidu tootmise mudel. Eesmärk on jõuda selleni, et 50% ELi põllumajandusmaast oleks mahedalt majandatav.

Mahemaa pind ja tootjate arv kasvas Eestis ka 2015. aastal ja seega suureneb vajadus uute teadmise ja koolituste järele. Kuna Eestis ei ole mahepõllumajandust võimalik erialana õppida kutse- ega kõrghariduse tasemel, on mahetootjatele suunatud koolitused ja infomaterjalid väga olulised uute teadmiste ja oskuste omandamiseks oma tootmisvaldkonnas.

Konverentsil tutvustati rahvusvahelise projekti „Uue maheloomakasvatuse alase kutsehariduse ja-koolituse raamistiku koostamine ja testimine Euroopas“ tulemusi.

Konverentsi korraldas Eesti Maaülikool koostöös projekti LivOrg (www.livorg.eu) partneritega. Projekti on rahastatud Euroopa Komisjoni elukestva õppe programmi LEONARDO DA VINCI raames.

Lisainfo:
Elen Peetsmann, Eesti Maaülikool
elen.peetsmann[A]emu.ee, tel: 53044003