Töötlemine ja turustamine

Töötlemine

2009. aasta lõpus oli Eesti mahepõllumajanduse registris 51 mahetöötlemisega tegelevat ettevõtet. Suur osa neist valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut, osad tegelevad vaid toodete turule toomise, pakendamise või ladustamisega.
Töötlemisvõimaluste vähesus on mahetoidu kättesaadavuse peamisi takistusi. Enamasti peavad suured tööstused mahetoorme koguseid ja maheturgu veel liiga väikeseks, logistikat kalliks ning kahe tootmissuuna (mahe ja tava) ühendamist keerukaks.
Paljudel mahetootjatel on küll huvi oma saadusi väikeses mahus töödelda, kuid tihti selgub, et selleks vajalikud investeeringud ja muud kulutused on võrreldes loodetava käibega ebaproportsionaalselt suured. Väiketöötlemise käivitamist takistab ka oskusteabe ja toetuste nappus. Tähelepanu tuleb pöörata ka tootearendusele, mis tõstab nii põllumajandussaaduste lisandväärtust kui ka toote kvaliteeti.

Mahejahud laadal

Turustamine

Tarbija huvi mahetoidu vastu suureneb järkuvalt, aga kohalike mahetoodete valik pole turul veel kuigi mitmekesine, kuid see laieneb iga aastaga. Mahetooted jõuavad ostjateni peamiselt otsemüügi (k.a. messid ja laadad) ja ökopoodide kaudu ning 2009.a laienes aktiivelt ka jaemüügivõrgustik ning alguse said mitmed uued toiduringid, kus pakutakse ka mahetooteid. Suured kaubandusketid võtsid kodumaiseid mahetooteid oma sortimenti varasemaga võrreldes juurde, kuid enamasti võib kohata välismaist ökotoitu.
Turustamise peamisteks probleemideks on mahetoodangu väikesed kogused, hoiustamistingimused ja hajus paiknemine üle Eesti, mis takistavad müüki suurtesse kaubanduskettidesse. Samuti on kaubanduskettide lepingutingimused sageli väiketootja jaoks üsna karmid. Tootjatele on probleemiks ka teabe vähesus sobilike pakendite, nõuete, siltide ja märgistuse kohta.

Maheköögiviljade väljapanek laadal


Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Õssu küla, Ülenurme vald Tartumaa 61713, tel: (+372) 7425010, (+372) 5304 4003, e-post: mahekeskus@emu.ee