Eesti maheklaster

Eesti maheklaster loodi 2008. aasta novembris Mahekeskuse, maheettevõtjate, Eesti Maaülikooli ja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse poolt. Ettevõtjatest partneriteks olid Maasikamäe Lihakari OÜ, TÜ Eesti Mahe, Kopra Karjamõis OÜ, Saare Ökokeskus OÜ, Süvahavva Loodustalu OÜ ja Karuskose OÜ.


Maheklaster loodi, et arendada mahesektori ettevõtjate omavahelist koostööd kaasates valdkonna teadusasutusi, suurendamaks ettevõtjate konkurentsivõimet, loodavat lisandväärust ja ekspordikäivet.

Maheklastri eeluuringu eesmärgiks oli:

  • Müügikanalite kaardistamine ja planeerimine;
  • Ühistöötlemise ja –turustamise edendamine mahetootjate vahel;
  • Kontaktide loomine ja koostööpartnerite otsimine.


Viidi läbi järgmised tegevused:

  • Strateegia ja tegevuskava koostamine aastateks 2010-2014;
  • Õppereis Šotimaale;
  • Mahepiimaringi kaardistamine;
  • Uuring SPAde ja Tartu lasteaedade mahetoitlustuse võimalikkusest; uuring ökopoodides.

Eeluuring "Eesti maheklastri loomine" rahastati EASi klastrite arendamise programmi kaudu.

Projektijuht:
Elen Peetsmann
elen.peetsmann@emu.ee
tel: 53044003

 

Maheklastri õppereis Šotimaale

Juuni alguses käisid SA EMÜ Mahekeskus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja mahetootjad maheklastri arendamise projekti raames õppereisil Šotimaal. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Šoti mahetootjate ja väikeettevõtete turustus- ja ühistegevusega.

Külastades Šoti põllumajanduskolledžit (SAC) tutvuti sealse mahepõllumajanduse õppeprogrammiga, mida saavad e-õpet kasutades omandada ka talunikud üle Euroopa. Pärast programmi läbimist on võimalik sel erialal taotleda ka magistrikraadi. Samuti tegeletakse kolledžis mahetootjate nõustamisega, mida toetab riik. Nii saab iga mahetootja esmase nõustamise tasuta. SAC on teinud koostööd enamiku Šotimaa mahetootjatega ning ettevõtted kasutavad ka tasulise nõuande teenust väga aktiivselt. Loomulikult ei puudu kolledžil oma õppetalu, kus samuti mahedalt majandatakse.

Õppereisil külastati mitmeid mahetalusid, kes tegelevad nii tootmise, töötlemise, toitlustamise, majutuse kui ka otseturustamisega talust. Kõige rohkem avaldaski muljet talupoodide rohkus, kus lisaks oma toodangule pakuti ka teiste kohalike mahetalude tooteid.
Võrreldes Eestiga on Šotimaal paremini arenenud töötlemine taludes. Seda eelkõige leebemate töötlemise ja toitlustamise nõuete osas, mis ei ole nii ranged kui Eestis kehtivad nõuded väikekäitlejatele. Nt oli Šotimaal lubatud kodulindude tapmine talus sellistes tingimustes, et meie talunikud ainult imestasid, kuidas see võimalik on.

Šotimaal on väga populaarsed regulaarselt toimuvad taluturud, kus linnaelanikud saavad osta oma koduümbrusest pärit kohalikke hooajalisi tooted. Meil õnnestus külastada Edinburgh’ taluturgu, mida peetakse igal laupäeval ja kus osaleb umbes 65 kauba pakkujat. Taluturgu organiseerib linnavalitsuse juures tegutsev mittetulundusühing, kes vastutab nii rahalise külje, kui ka lubade, müügilettide, kuulutuste jms organiseerimise eest. Talunikud ja väiketöötlejad osalevad turul kindlaks määratud aegadel, nt kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel. Korraldajad pööravad tähelepanu sellelegi, et igal turupäeval oleks esindatud võimalikult mitmekesine ja hooajaline kaubavalik, alustades köögiviljadest ning lõpetades piima- ja lihasaadustega. Taluturul osalemiseks peab esitama avalduse ning iga tootjaga lepitakse kokku müüdavad tooted, et pakkuda võimalikult mitmekesist valikut. Mõnede tootegruppide osas on isegi ootenimekirjad, sest kõik turule ei mahu. Igal osalejal tuleb maksta osalustasu, mille sees on müügilettide ja elektri kasutamise võimalus.

Lühike kokkusaamine toimus organisatsiooni Quality Meat Scotland (QMS) esindajatega. QMS tegeleb veise- ja lambaliha kvaliteedi küsimuste ja tootearendusega, aitab kaasa kohaliku lihatoodangu müügile ning tutvustab tarbijatele kvaliteetse liha omadusi ja küpsetamisvõimalusi. Tegemist on vabatahtliku kvaliteedisüsteemiga, mida rahastavad sellega liitunud tootjad, tapamajad ja töötlejad ise. Üks peamisi nõudeid on nt loomade nuumamine rohusöödaga. Samuti pannakse suurt rõhku loomade heaolule. Just see annabki geograafilise omapära, mida tarbijad hindavad. Liitumine ja kvaliteedistandardite jälgimine annab õiguse toodetele panna QMSi logo ja geograafilise tähise märgi.

Õppereisilt said uusi teadmisi nii mahekeskus kui talunikud ning nüüd tuleb uued ideed vaid ellu viia. Pikemat kirjeldust reisil külastatud talude kohta saab lugeda Mahepõllumajanduse Lehest nr 49. Õppereisi pildid on nähtavad galeriis.

Täname Roger Evansit ja David Lambi, kes aitasid õppereisi korraldada.


Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Eerika tee 2, Õssu küla, Kambja vald, Tartumaa 61713, tel: (+372) 7425010, (+372) 5304 4003, e-post: mahekeskus@emu.ee