Sündmused

Mahestipendiumi stipendiaadid on selgunud

Tänavu premeerib Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba viiendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlast publitseeritud teadusartikli eest rahalise stipendiumiga.

Parima bakalaureusetöö eest sai 130 eurose stipendiumi Martin Kukk, kes kaitses 2013.a kevadel töö teemal „Arbuskulaar-mükoriissete seente esinemine erinevates viljelussüsteemides“. Töö juhendajad olid Eve Runno-Paurson ja Maarja Öpik.
Parima magistritöö kategoorias sai 200 euro suuruse stipendiumi Mirjam Pikkmets-Kaas töö eest „Mahetoorpiima kvaliteedi uurimine ahelas veiselaut, transport, toorpiimaautomaat“, juhendaja oli Vilma Tatar.

Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti Gabriella Kovacs’it ajakirjas „Biological Control“ avaldatud artikli „Could Brassica rapa, Brassica juncea and Sinapis alba facilitate the control of the cabbage seed weevil in oilseed rape crops“ (eesti keelne tõlge: „Rüps, kapsasrohi ja valge sinep kõdra-peitkärsaka püüniskultuuridena“) eest 300 euroga. Artikli kaasautoriteks on Riina Kaasik, Luule Metspalu, Ingrid H. Williams, Anne Luik ja Eve Veromann.

Palju õnne stipendiaatidele!

Mahepõllumajanduse Koostöökogu soovib, et mahepõllumajanduse toetus läheks toodangut andvatele mahetootjatele

Mahepõllumajanduse Koostöökokku kuuluvad organisatsioonid kohtusid sel nädalal, et arutada mahepõllumajanduse päevakajalisi küsimusi, arutluse all oli ka hiljuti avalikkuse suurt tähelepanu pälvinud mahetoetuse mittesihipärase maksmise juhtum. Mahepõllumajanduse Koostöökogu on Põllumajandusministeeriumiga sarnasel seisukohal, et mahetoetuse maksmise tingimused tuleks üle vaadata, eesmärgiga toetada mahetoidu tootmisele pühendunud tootjaid ja välistada mahetoetuse mittesihipärase kasutamise juhtumid. 

Mahepõllumajanduse Koostöökogu ei pea õigeks, et mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavad ettevõtjad, kes tegelikult midagi ei tooda. „Sellisel juhul jäävad tootjad, kes näevad vaeva ja toodavad mahetoodangut, ebavõrdsesse olukorda. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus on mõeldud eelkõige lisakulutuste ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks võrreldes tavatootmisega.  Isik, kes midagi ei tooda, ei peaks saama ka toetust,“ ütles Koostöökogu liige, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. „Me väga loodame, et edaspidi tulevad sellised juhtumid, kus mahetoetuse mõtet kuritarvitatakse, kiiresti välja ja sellistel juhtudel nõutakse mahetoetus tagasi.“

Itaalia maheekspert: 50% Itaalia koolides pakutavast toidust on mahetoit

Esmaspäeval Tartus toimunud konverentsil „Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutustes“ rääkis Itaalia eduloost lasteasutuste mahetoitlustamises ekspert Andrea Ferrante. Itaalias serveeritakse iga päev 1,2 miljonit portsjonit mahekoolilõunat ning näiteks Rooma koolide igapäevasest 150 000 lõunaportsjonist on mahe 65%. Konverentsil osalejad leidsid, et Eestis on vaja riiklikku mahetoidu kasutuselevõttu toetavat programmi, samuti peaks olema kohalike omavalitsuste prioriteediks oma lasteasutustes kvaliteetse toidu pakkumine.

„Lastele kõrge kvaliteediga toidu ja ehedate maitsete pakkumine on elementaarne, et inimene õpiks juba noores eas hindama kvaliteetset toitu,“ ütles Itaalia maheorganisatsiooni AIAB esindaja Andrea Ferrante. „Mahetoidu laialdane pakkumine on saavutatud tänu alates 2000. aastast kehtima hakanud üleriigilisele seadusandlusele. Kohalik mahetoit on seotud meie identiteedi, traditsioonide ja kultuuripärandiga. Kõige rohkem mahetoitu pakutakse Rooma koolides, kuid palju on seda ka nt Milaanos ja Torinos. Kõige rohkem saavad õpilased mahedana süüa puu- ja köögivilju, vähemalt üks päev nädalas on lihavaba päev.“

Konverents "Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutustes"

Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab 21. oktoobril Tartus konverentsi "Mahepõllumajanduse arengusuunad. Mahetoit lasteasutustes".

Konverentsi eesmärgiks on tõsta teadlikkust mahetoidust ning selgitada ja suurendada mahetoidu kasutamise võimalusi lasteaedades ja koolides. Oma kogemusi mahetoitlustamise korraldamisest jagab välislektor Andrea Ferrante Itaaliast, kus mahetoidu kasutamine on laialt levinud – keskmiselt 40% lasteasutustes pakutavast toidust on mahetoit. 

Konverentsile on oodatud lasteasutuste toitlustamisega tegelevad isikud, lapsevanemad, mahetootjad, mahetoodete turustajad, samuti Sotsiaalministeeriumi, Haridus-ja Teadusministeeriumi ning omavalitsuste esindajad.

Mahestipendium 2013

Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2013. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks. Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 130 euroga, parimat magistritööd 200 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 300 euroga.

Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2012/2013 õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2012. või 2013. aastal publitseerinud mahepõllumajanduse teemalisi teadusartikleid. Täpsemad tingimused leiate: http://mahekeskus.emu.ee/tegevused/haridus/mahestipendium/stipendiumi-statuut/

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb saata avaldus ja oma bakalaureuse- või magistritöö või teadusartikkel (-artiklid) elektrooniliselt aadressil mahekeskus@emu.ee hiljemalt 1. oktoobriks 2013.

Maaülikooli mahepärastlõuna

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann,
elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Konverents "Põllumajandus ja keskkond"

Eesti Maaülikooli aula, Kreutzwaldi 1, Tartu
29. mai 2013
Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Konverentsil "Põllumajandus ja keskkond" antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.
Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Ettekanded on allalaetavad SIIT.

Taimede lummuse nädal avab ukse taimemaailma

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse koordineerimisel toimuvad 18. mail tähistatava ülemaailmse taimede lummuse päeva raames põnevast taimemaailmast huvitatutele 13.-19. maini erinevad üritused üle terve Eesti.

Sel aastal teistkordselt tähistatava päeva puhul avavad huvilistele oma uksed teiste seas näiteks Jõgeva Sordiaretuse Instituut, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Eesti Maaviljeluse Instituut,  Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Põllumajandusmuuseum, toimuvad õppekäigud metsa ja matkaradadele, erinevad töötoad ning kogenud arboristid näitavad näiteks seda, kuidas ohutult puu otsa ronida ja sealt õigete töövõtetega oksi eemaldada.

Šveitsi maheekspert: tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, mahetootmine valdavaks

Eelmisel neljapäeval Tartus toimunud konverentsi „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“ osalejad näevad vajadust kiirendada innovatsiooni mahesektoris. Sellise sõnumi edastas mahetootjatele ja teadlastele konverentsil pealoengu pidanud dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist.

„Põllumajandus, mis sõltub taastumatutest energiamahukatest ressurssidest, ei saa praegusel kujul jätkuda. Ka tavapõllumajandus peab muutuma ökoloogilisemaks, toitained tuleb suunata ringlusesse ning vähenema peab sõltuvus välistest sisenditest,“ ütles dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL. „Et mahepõllumajandus saaks peavoolusuunaks, on vaja võrreldes tänasega oluliselt kiirendada innovatsiooni: nt efektiivsete biokontrolli meetodite arendamine kahjurite ja haiguste vastu võitlemisel, mahetootmisesse sobivate sortide aretamine saagikuse tõstmiseks jpm.“

Mahetootmisel on suur potentsiaal toota ressursisäästlikult ja keskkonnasõbralikult piisavalt toitu, kuid selleks tuleb senisest enam panustada mahetootmise arendamisse ja teadusuuringutesse. IFOAMi ELi grupi teadusuuringute visioon aastaks 2025 sõnastab kolm eesmärki: maapiirkondade majanduse võimendamine regionaalsel ja globaalsel tasandil; toidu ja ökosüsteemide kindlustamine ökointensiivistamise kaudu ning kvaliteetse toidu tootmine tervise ja heaolu tagamiseks.

TalveAkadeemia konverents "Toit. Süsteem. Probleem?"

Sel aastal juba üheteistkümnendat korda toimuv TalveAkadeemia konverents keskendub toidutootmise globaalsele süsteemile.

Konverentsil uurime, millised on meie praegu toimiva toidusüsteemi erinevate etappide (kasvatamine, töötlemine, transportimine, tarbimine jm) mõjud erinevatele valdkondaldele (looduskeskkond, sotsiaalolud, kultuur, majandus).

Konverents toimub 1.-3 märtsil Pärnu Tervis Spas.

Kandideerida saab kuni 16.veebruarini TalveAkadeemia veebilehel www.talveakadeemia.ee

Osalemistasu, 25 € üliõpilastele ja 40 € kõigile teistele, sisaldab korraldatud transporti konverentsipaika ja tagasi (nii Tallinnast kui Tartust), ööbimist, toitlustamist ning konverentsi ajakirja.

Meie võrdlemisi laia teemavaliku eesmärgiks on süsteemne ja globaalsetele seostele mõtlemapanev käsitlus.

Talveakadeemik ei taha muidugi ainult teada, mismoodi on asjad praegu, vaid ta küsib ka, mis juhtub tulevikus. Kas 50 aasta pärast sööme me tõesti laboris kasvatatud liha, vetikamassi ja putukaid? Kas on meie söök siis puha geenmuundatud? Kas me hakkame jätkuva linnastumise tulemusel oma toitu linnas kasvatama? Või suundume hoopis tagasi oma juurte juurde ja tulevikus toidab meid maheköök?

TalveAkadeemia kolme päeva jooksul toimuvad huvitavad ettekanded, diskussioon ja grupitööd.

Konverents "Mahepõllumajanduse arengusuunad - teaduselt mahepõllumajandusele"

17:33 16.10.2012

Olete oodatud mahepõllumajanduslikke uurimistulemusi tutvustavale konverentsile „Mahepõllumajanduse arengusuunad – teaduselt mahepõllumajandusele“, mis toimub 8. novembril 2012 Tartus.

Konverentsil antakse ülevaade Eestis tehtavast mahepõllumajanduse alasest teadustööst ja edasistest arengusuundadest. Avaloengu peab Dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse instituudist, kes tutvustab uusimaid mahepõllumajanduse alaseid teadustöö tulemusi Euroopas.

Konverentsi korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Maaülikooliga.

Konverentsile on oodatud mahetootjad, -töötlejad, nõustajad, teadlased ja teised mahetoiduhuvilised.

Lisainfo päevakava ja registreerimise kohta: http://mahekeskus.emu.ee/uudised/mahekonverents-2012/

Mahestipendiumi stipendaadid on selgunud

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse 2012. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Marika Kuul tööga „Mahetoetuste mõju põllumajanduslikule maakasutusele Eestis aastatel 2004-2011“, juhendajaks oli MA Liis Oper.

Parima magistritöö stipendiumi sai Angela Koort töö „Maheväetiste mõju poolkõrge mustika (Vaccinium x atlanticum E.P. Bicknell) produktiivsusele ja viljade keemilisele koostisele“ eest. Töö juhendajaks oli PhD Marge Starast.

Publitseeritud teadusartiklite valdkonnas otsustati stipendiumit mitte välja anda.

Palju õnne stipendiaatidele!

Stipendiumi eesmärgiks on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr 17002007162 Nordea pangas, märksõnaks „ökostipp“.

Uus konkurss toimub 2013. aasta sügisel.

Mahestipendiumi konkurss 2012

13:18 13.09.2012
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2012.a. stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.

Maaülikooli mahepäev

16:15 22.08.2012
 
Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale.
Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.
Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid.
 
Orienteeruv päevakava:
15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor 
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest - Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Palume võimalusel oma tulekust teada anda esmaspäevaks 27. augustiks e-kirja teel mahekeskus@emu.ee või tel 53044003. 

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Infopäev "Söödaprobleemid mahepõllumajanduses"

Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimisel 11. septembril Paides infopäeva teemal „Söödaprobleemid mahepõllumajanduses“. Infopäevale on oodatud konsulendid, teadlased, maheloomakasvatajad, Põllumajandusministeeriumi ja Põllumajandusameti esindajad.

Valmisid mahepõllumajandust tutvustavad videoklipid

Kolmes mahetoitu tutvustavas videoklipis tutvustatakse kõige olulisemaid põhimõtteid, mille poolest erineb mahetootmine tavatootmisest. Klipid on kättesaadavad www.youtube.com/maheklubi. Videod valmisid Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eestvedamisel, toetas Põllumajandusministeerium.

„Eesti elanike teadlikkus mahe- ehk ökotoodetest, nende erinevusest võrreldes tavatoodetega ning eelistest tavatoodete ees võiks olla suurem – seepärast alustame videotes mahetootmise tutvustamist päris algusest. Tihti arvatakse, et kõik, mis on kasvanud või valmistatud Eestis või pärit talust, on ka mahetoode – kuid nii see pole,“ sõnas Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest. „Valminud kolm videoklippi tutvustavad ja rõhutavad kõige olulisemaid ning lihtsamaid tõdesid, mis on mahetootmine ning miks see on hea. Igas videos keskendutakse ise teemale – taimekasvatus, loomakasvatus ja toiduainete töötlemine.“

Algas konkurss parima mahetootja ja -toote leidmiseks

14:11 11.06.2012

Alates tänasest saab esitada kandidaate 2012. aasta parima mahetoote ning parima mahetootja konkursile. Konkursside „Parim mahetootja 2012" ja „Parim mahetoode 2012" eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

„Juba kolmandat korda otsime parimat mahetootjat ja -toodet," ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. „Mahetoodete nõudlus kasvab: iga aastaga tõuseb tarbijate huvi mahetoodete vastu ning müüginumbrid suurenevad. Turule oodatakse huvitavaid ja maitsvaid toiduaineid just kodumaistelt ettevõtetelt."

Kohaliku toidu konverents Taanis

18.-19. septembril 2012 toimub Taanis esimene Põhjamaade Põllumajandusteadlaste Assotsiatsiooni (NJF) kohaliku toidu teemaline konverents „Local Food - a step towards better and more environmentally friendly products". Eesmärgiks on arutleda ja uurida kohaliku toidu fenomeni Põhja- ja Baltimaades. Raportid, ülevaated käimasolevatest uuringutest ja näited kohalikest edulugudest on oodatud.

Koolitus mahetootjatele:põlised koduloomad ja taimed

Eesti Maaülikool, Mahekeskus ja Soome rakenduslik kõrgkool HAMK korraldavad 9. märtsil Tartus koolituse teemal "Põlised koduloomad ja taimed". Koolitusele on oodatud nii mahetootjad, kui ka teised huvilised.

Lisainfot päevakava ja registreerumise kohta saab lugeda Mahekeskuse kodulehelt.

Konverents „Investeeringud ja turundus“

22.-23. märtsini toimub Jurmalas, Lätis mahepõllumajanduse teemaline konverents „Investeeringud ja turundus".

Konverents keskendub väljakutsetele, mis on seotud tootjate ja töötlejate turundustegevuste ja investeeringuvõimalustega ning tarbija teadlikkuse tõstmisega.  

Konverents toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

Mahetoit on tavatoidust mitmes osas tervislikum

Maaülikooli teadlased analüüsisid läbi tohutu hulga mahe- ja tavatoidu uuringuid ning mahetoidu plussid jäid peale.

Kõige rohkem on uuritud köögi- ja puuvilju. Enamik uuringuid näitas, et mahedalt kasvatatud viljades on rohkem C-vitamiini ja polüfenoole. Need on bioaktiivsed ained, mis tugevdavad imuunsüsteemi ja aitavad ära hoida vähi teket.

Mahepiimas on tavapiimast rohkem E-vitamiini ja oomega-3 rasvhapet, mis on kasulik südame tööle. Mahepiimas on ka rohkem konjugeeritud linoolhapet, mis omab vähkiennetavat, põletikuvastast ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet.

Loe edasi: Maaleht, 11.11.2011

Inglise keelne raport "Quality of Organic vs. Conventional Food and Effects on Health" on kättesaadav EMÜ Mahekeskuse kodulehel.

26.-27. oktoobril toimub Kopenhaagenis konverents „Puhta Balti mere dieet“

Konverents toimub projekti BERAS Implementation raames ja selle peamiseks eesmärgiks on arutleda võimaluste üle, kuidas mahetoidu tarbimisega aidata kaasa Läänemere kaitsele. Keskendutakse tarbijapoolsele nõudlusele ning Ühtse Põllumajanduspoliitika rollile olukorra mõjutamisel.

Jagatakse häid kogemusi nii talunike, töötlejate, turustajate, teadlaste kui ametnike ja poliitikute poolt.

26. oktoobril kell 13-17.30 on konverentsile oodatud kõik huvilised. Käsitletavad teemad on jagatud kolmeks: ökoloogiline taaskasutav põllumajandus, mahetoitlustamine, ühtne põllumajanduspoliitika.

Registreeruda saab siin.

Konverentsi info on saadaval: www.beras.eu

4. novembril toimub Võrumaal mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid"

Head mahetootjad, mahetootmisest ja -mõtlemisest huvitatud ettevõtjad ja ametnikud!

Olete väga oodatud osa võtma Võru maavalitsuse, Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti maaülikooli mahekeskuse korraldatavast mahekonverentsist „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid".

Tegemist on konverentsiga, kus püütakse leida vastuseid mahetootmise kõige põletavamatele küsimustele, aidatakse leida maheideedele kaasamõtlejaid ning jagatakse praktilisi nõuandeid mahetootmise valdkonnas.

Lisaks huvitavatele teemaarendustele on kohapeal võimalik tutvuda kõige moodsama mahetehnikaga Eestis ning näha tänapäevaseid maheväetisi ja saada informatsiooni nende kasutusvõimaluste kohta.

Pakutakse selle piirkonna UMA MEKi hääd  ja parõmbat.

Valmis mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlev raport

Eesti Maaülikoolis analüüsiti rohkem kui 150 maailmas tehtud mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevat teadusuuringut ning koostati selle põhjal ülevaatlik aruanne „Quality of Organic vs Conventional Food and Effects on Health“.

Raportis antakse ülevaade mahe- ja tavatoidu (taimsete ja loomsete produktide) võrdlusest; analüüsitakse inim- ja loomkatsete tulemusi – kuidas mahe- ja tavatoit on mõjutanud inimese ja loomade tervist; antakse ülevaade toidus olevatest ainetest (toidu intensiivsest tootmisest tulenevad kemikaalide jäägid, toidu töötlemisel lisatavad ained jm), mis võivad olla kahjulikud inimese tervisele ning põhjustada või kaasa aidata ülekaalulisuse tekkimisele.

Inglise keelne raport on allalaetav siin.

Analüüs tehti Innovation for Welfare alaprojekti PICKFIBER raames. Projekti kaasrahastajaks oli Euroopa Regionaalarengufond (ERDF) INTERREG IVC programmi kaudu.

Lisainfo: Darja Matt, darja.matt@emu.ee

Mahestipendiumi stipendaadid on selgunud

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse 2011.a. stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Karin Zereen tööga “Mahe- ja tavatoidu kvaliteeti võrdlevate uuringute analüüs“, juhendajaks MSc Darja Matt.

Parima magistritöö stipendiumi sai Karin Praks töö eest “Meemesilaste (Apis mellifera L.) kasutamine hahkhallituse (Botrytis cinerea Pers.) biotõrjes aedmaasikal (Fragaria x ananassa Duch.)” Töö juhendajateks olid prof. Marika Mänd ja MSc Riin Muljar.

Publitseeritud mahepõllumajanduse teemalise teadusartikli katergoorias premeeriti artikkel The structure of Phytophthora infestans populations from organic and conventional crops (eestikeelne pealkiri Phytophthora infestans populatsioonide struktuur mahe- ja tavaviljeluses). Autoriteks olid Eve Runno-Paurson, Triinu Remmel, Ann Ojarand, Alice Aav ja Marika Mänd.

Selgusid aasta parim mahetootja ja mahetoode

Pühapäeval, 18. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumi Leivapäeval välja Eesti parim mahetootja ja Eesti parim mahetoode.

Eesti parim mahetootja 2011 on Riido talu Saarmaal, mille peremeesteks on Jaan ja Anne Kiider. Teise koha pälvis Uus-Vainu talu Läänemaalt ning kolmanda koha Kaire Vannas Hiiumaalt.

Eesti parimat mahetoodet 2011 – kamaga šokolaadikreemi valmistab FIE Katrin Seppa-Silmere Otepäält. Konkursil pälvis teise koha Kaasiku Mahetalu OÜ õunamahl, kolmanda koha Edgar Koltsi Mustika krõps, ära märgiti OÜ Taali Mesila Metsamesi taruvaiguga. Kamaga šokolaadkreemi, aga ka teisi võidutooteid võib leida öko- ja talupoodidest.

Leivapäval valiti ka külastajate lemmikmahetoode. Võitjaks osutus OÜ Mahetalu Terav tomatikaste.

Mahestipendium 2011

Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2011.a. stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks. Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 130 euroga, parimat magistritööd 200 euroga ja ühte kuni 35-a noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 300 euroga.

Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2010/2011 õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2010. või 2011. a. publitseerinud mahepõllumajanduse teemalisi teadusartikleid. Täpsemad tingimused leiate siit.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb saata avaldus ja oma bakalaureuse- või magistritöö või teadusartikkel (-artiklid) elektrooniliselt aadressil mahekeskus@emu.ee hiljemalt 12. septembriks 2011.a. Materjalid võib tuua ka paberkandjal EMÜ Mahekeskusesse Eerikal Tõnissoni majas.
Stipendiaadid kuulutatakse välja 30. septembril 2011 Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel.

Küsimuste korral pöörduda:
sirli.pehme@emu.ee
Tel: 53044004
 

Mahepõllumajanduse Koostöökogul osalenud Taani lihatöötleja soovitab Eestil rohkem mahesigu kasvatada

Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel osalenud Taani maheliha töötlemis- ja turustusettevõte Hanegal A/S soovib Eestist rohkem maheliha osta ning on valmis Eesti maheseakasvatusele kaasa aitama.

Taani ettevõtte Hanegal A/S eksperdid Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hansen külastasid koostööpartnerit Märjamaa Lihatööstust ja teisi maheettevõtteid. Hanegal ostab Märjamaa Lihatööstuselt maheveise- ja mahelambaliha alates 2009. aastast.

Taani ekspertide Fie Graugaardi ja Ulrich Kern-Hanseni sõnul on nad Eestist pärit veise- ja lambaliha kvaliteediga rahul. „Meie jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja see oli ka üks põhjus, miks otsustasime Eesti mahetootjaid ise külastada. Oleme nähtuga, nagu ka liha kvaliteediga, väga rahul ja plaanime ostetavaid koguseid kindlasti veelgi suurendada. Hanegalil on suur huvi ka mahesealiha vastu, kuid Eestis pole see tootmissuund veel mahedana arenenud. Oleme nõus sellele Taani maheseakasvatuse nõustajate abil kaasa aitama,“ rääkisid taani eksperdid.

„Koostöö taanlastega on sujunud hästi, seda tõestavad ka järjest suurenevad kogused,“ ütles Märjamaa Lihatööstuse tegevjuht Olavi Liblik. „Eesti tarbijad on suhteliselt hinnatundlikud ja seetõttu on Taani eksportimine maheda veise- ja lambaliha müügimahtude suurendamiseks kindlasti väga vajalik. Maheseakasvatust on Eestis kahjuks praegu väga vähe, kuid sel on hea perspektiiv kasvada. Mul on väga hea meel, et taanlased on huvitatud ka arendustööle kaasa aitamisest.“

Maaülikooli mahepäev Tõnissoni aias 25.08.2011

20. sajandi alguses rajas tulevane riigivanem Jaan Tõnisson koos venna Jüri Tõnissoniga Tartu piirile Eerikale tolleaegse suurima aiandustalu, kus praegu areneb Eesti Maaülikooli mahepõllumajanduslik uurimiskeskus. 

Eesti Maaülikool kutsus neljapäeval, 25. augustil kõiki huvilisi tutvuma mahepõllumajanduse põhimõtete ning Tõnissoni aias ja PKI Eerika katsealadel läbiviidavate põldkatsetega. Selgitati ka keskkonna ja põllumajanduse vahelisi seoseid ja tutvuti aiandustalu ajalooga.

Professor Anne Luik rääkis, miks on oluline pöörata tähelepanu keskkonna- ja tervisesõbralikule tootmisele. Professor Kadri Karp selgitas vanade õunapuude rolli aias ning miks tuleks eelistada kodumaist viinamarja ja maasikat. Dotsent Eve Veromann tutvustas, kuidas on võimalik kasulikke putukad kaasata kvaliteetse saagi saamisele ning kuidas eri viljelusviisid mõjutavad nii mullaviljakust kui elurikkust.

Mahepäeval külastas Tõnissoni aeda 40 huvilist.

Pildid mõnusast pärastlõunasest jalutuskäigust on nähtavad galeriis.

 

Mahepõllumajandus Eestis 2010

Ilmunud on kakskeelne trükis Eesti mahepõllumajandusest aastal 2010.

2010. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2009. aastaga 19%, 121 815 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud 82 628 ha (68%).  Kogu põllumajandusmaast moodustab mahemaa ca 13%. Mahepõllumajanduse registris oli 1356 mahetootjat, kelles 848 tootjat tegeleb ka maheloomakasvatusega. Keskmine maheettevõtte suurus oli 2010. aastal 90 hektarit. Suurimatel maheettevõtetel oli üle 1000 hektari mahepõllumajanduslikku maad.

Mahetoidu töötlejaid oli 2010. aastal 40. Umbes pooled neist valmistavad nii mahe- kui ka tavatoodangut. Vaid mahetooteid valmistavad peamiselt oma toorainet kasutavad mahetalud. Töödeldakse kõiki peamisi tootegruppe - piima, liha, teravilja, marju, puu- ja köögivilju ning maitse- ja ravimtaimi.

Mahestipendiumi pälvisid juustutootmise ja kultuurmustika teemalised uurimustööd

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse 2010.a. stipendiumikonkursil sai parima magistritöö stipendiumi Viljar Veidenberg töö eest „Tava- ja mahepiima võrdlus juustutootmise seisukohalt“. Töö juhendajad olid Ivi Jõudu ja Indrek Tamm.

Bakalaureusetöö eest pälvis stipendiumi Angela Hiiesalu tööga „Kultuurmustikate maheviljelemine“, juhendajaks Marge Starast.

Maaülikool on projekti PICKFIBER partner

 2010. aasta mais alustati Eesti Maaülikoolis rahvusvahelise projektiga PICKFIBER (Platform for International Collaborative Knowledge on Food Improvement Based on Ecological Resources– rahvusvahelise koostööl ja teadmistel põhinev ekspertide platvorm toidu arendamise valdkonnas), mille üldeesmärgiks on kiudainerikka mahetoorainel põhineva toidu väljaarendamine, mis aitaks kaasa ülekaalulisuse probleemi vähendamisele.

Mahetöötlemise ja –toitlustamise huvilised arutlevad arenguvõimaluste üle

13:36 17.11.2010

18. ja 19. novembril 2010 korraldab Eesti Maaülikooli Mahekeskus Tallinnas hotellis St Olav konverentsi ja seminari, kus arutletakse mahetöötlemise ja –toitlustamise arendamist. Käsitletakse nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka seniseid kogemusi ja praktilisi näiteid meilt ja mujalt.

Külalisesinejaks on Harald Hoppe Saksamaalt, kes omab pikaajalist kogemust mahepõllumajanduse edendamise ja mahetoitlustamise alal. Praegu juhib ta maherestorani ning avaliku sektori asutuste mahetoitlustamisega tegelevat ettevõtet, kus serveeritakse 5000 toiduportsjonit päevas.

Tulemas on mahetöötlemise ja -toitlustamise konverents ning mahetoitlustamise seminar

Eesti Maaülikooli Mahekeskus korraldab koostöös Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusega 18. novembril mahetöötlemise ja -toitlustamise konverentsi ning 19. novembril mahetoitlustamise seminari. Konverentsi ja seminari tellija on Põllumajandusministeerium.

Eestis on juba arvestatav hulk mahepõllumajanduslikku maad, mahetootjate arv on aasta-aastalt suurenenud ning kasvamas on ka  tarbija huvi mahetoidu vastu. Ebapiisavalt on aga mahetoitu töötlevaid ettevõtteid ja mahetoitlustajaid.  Konverentsil tutvustatakse mahetoidu erinevusi, räägitakse maheturu olukorrast meil ja mujal, tutvustatakse mahetoidu töötlemise ja toitlustamise nõudeid ning praktilisi kogemusi Eestis ja Saksamaal.
Külalisesineja on Harald Hoppe Saksamaalt, kes omab pikaajalist kogemust mahepõllumajanduse edendamise ja mahetoitlustamise alal. Ta on töötanud ka mahetoitlustusettevõttes peakokana. Praegu juhib ta maherestorani ning avaliku sektori asutuste mahetoitlustamisega tegelevat ettevõtet, kus serveeritakse 5000 toiduportsjonit päevas.
 

Huvi mahetöötlemise ja -toitlustamise vastu on suurenemas

11:49 01.11.2010

Huvi 29. oktoobril Tallinn FoodFest 2010 raames toimunud mahetöötlemise, -toitlustamise ja –turustamise seminari vastu näitab, et lähiajal võib loota mahetoidu kättesaadavuse paranemist. Hetkel on Eestis juba 1360 mahetootjat ning mahemaad ligikaudu 120 000 hektarit, kuid töötlemine vajab arendamist, et mahetoodang ka tarbijateni jõuaks. Seminarist võtsid osa mitmed juba tegutsevad toidutöötlemis- ja turustamisettevõtted, alles alustavad ettevõtted ning koolide ja lasteaedade esindajad.

Roheline filmiõhtu "Meie toidame maailma"

20.oktoobril algusega kell 16.30 toimub Eesti Maaülikoolis filmiõhtu "Meie toidame maailma".

Film räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel.

Kell 16.30 saab aula fuajees degusteerida eestimaiseid mahetooteid, filmiga alustame kell 17.00.

Filmile järgneb aruteluring EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainsituudi õppedirektori Are Selge ja Mahekeskuse juhataja Sirli Pehmega.
Filmiõhtu on tasuta ja avatud huvilistele nii Maaülikoolist kui väljastpoolt!

Filmi näitamine on võimalik tänu Jaan Tõnissoni Instituudi projektile "Vaata ja muuda".

Selgusid "Parim mahetootja 2010" ja "Parim mahetoode 2010"

11:42 12.09.2010

Täna Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks mahetootjaks Arvo Veidenbergi Pajumäe talu ja parimaks mahetooteks AS Saidafarmi juust “Saida valge juust”.

Parima mahetootja kategoorias tuli teisele kohale Aivar ja Tiiu Siimu Elujõud OÜ ning kolmandale kohale Aili ja Tõnis Taalile kuuluv Taali Mesila OÜ. Parima mahetoote kategoorias kuulutati teise koha vääriliseks Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas šokolaadis ja kolmanda koha pälvis Orapera Ökotalu kohvijook “Taluhommik”.

Mahestipendium 2010

11:11 07.09.2010

Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2010.a. stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks. Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 2000 krooniga, parimat magistritööd 3000 krooniga ja ühte kuni 35-a noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 5000 krooniga.

Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2009/2010 õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2009. või 2010. a. publitseerinud mahepõllumajanduse teemalisi teadusartikleid. Täpsemad tingimused leiate vasakult menüüst:  valdkonnad - haridus - stipendiumi statuut.

Stipendiumile kandideerimiseks tuleb saata avaldus ja oma bakalaureuse- või magistritöö või teadusartikkel (-artiklid) elektrooniliselt aadressil mahekeskus@emu.ee hiljemalt 20. oktoobriks 2010.a. Materjalid võib esitada ka paberkandjal EMÜ Mahekeskusesse Eerikal Tõnissoni majas.

Stipendiaadid kuulutatakse välja 12. novembril 2010 Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel.

Küsimuste korral pöörduda:

sirli.pehme@emu.ee

Tel. 53044004

Mahepõllumajanduse Koostöökogu valis uueks eesistujaks TÜ Eesti Mahe

28.05.2010

Otepääl 26.-27. mail toimunud Mahepõllumajanduse Koostöökogu kokkusaamisel valiti uue aastase perioodi eesistujaks tulundusühistu Eesti Mahe, kes võttis selle kohustuse üle Eesti Maaülikooli Mahekeskuselt.

Kohtumisel arutati sügisel esmakordselt toimuva Aasta mahetootja ja Aasta mahetoote 2010 konkursi tingimusi. Täpsem info konkursi toimumise aja ja tingimuste kohta avalikustatakse juuni lõpus kodulehel www.maheklubi.ee. Kokkusaamisel arutati ka mahetoetuse ning ühtse põllumajanduspoliitika 2013+ teemadel, et esitada oma ettepanekud ja seisukohad Põllumajandusministeeriumile.

Rohelise ülikooli nädal maaülikoolis

10-14.mai toimub Eesti Maaülikoolis juba teine rohelise ülikooli nädal. Eesmärgiks on tutvustada erinevaid rohelise mõtteviisi ja meie ülikooliga seotud tegevusi, et rohelise ülikooli teemat meie tudengitele ja töötajatele lähemale tuua.
 
Esmaspäeval, 10.mail kell 11.30-13.00, degusteeritakse peamaja kohvikus kodumaiseid mahetooteid. Maitsta saab nt Pajumäe talu kohupiimasid, Vändra Leiva tooteid, Taarapõllu talu marjakrõpse ja moose.
 
Lisaks saab vaadata kuulsat dokumentaalfilmi Kodu, meisterdada tuulelohesid, teha ökodisaini, osaleda ülikoolilinnaku heakorratalgutel ja mõelda kaasa planeerimisteemadel, minna uudistama loodust jpm.
 
Täpsem info rohelise nädala tegevuste kohta:  www.emu.ee/rohelineylikool/tegevused

Mahepõllumajandus Eestis 2009

Ilmunud on kakskeelne trükis Eesti mahepõllumajandusest aastal 2009. Brošüüri koostas Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ning andis välja Põllumajandusministeerium.

Mahepõllumajandusliku maa pind suurenes 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga 18%, ületades 100 000 hektari piiri. 102 767 hektarit moodustas Eesti kogu põllumajandusmaast rohkem kui 11%. Selle tulemusega kuulub Eesti mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest maailma esikümnesse. Üleminekuaja läbinud maad ehk mahemaad oli 76 625 ha. Mahepõllumajanduse registris oli 1278 tootjat, neist ligi 900 tegeles lisaks taimekasvatusele ka mahepõllumajandusliku loomakasvatusega.

Kuidas on seotud GMO-soja ja jõulupraad?

10:46 09.12.2009

Eesti Maaülikool ja Eesti Roheline Liikumine korraldavad 10. detsembril algusega kell 12 maaülikooli peahoones Kreutzwaldi 1A (ruumis 038) seminari „Kuidas valmib Sinu jõulupraad?“. Seminari külalisesineja on Norma Gimménez Paraguayst.
 

Mahepõllumajanduse juubelikonverents

17:02 22.11.2009

10. novembril Eesti Maaülikoolis toimunud mahepõllumajanduse juubelikonverentsi „Mahepõllumajandus – hea loodusele, hea sinule“ meenutati mahepõllumajanduse algust Eestis ja vaadati lootusrikkalt tulevikku.

Anti välja esimene mahestipendium

17:11 13.11.2009

Eesti Maaülikooli Mahekeskus andis esmakordselt välja stipendiumi parima mahepõllumajanduse teemalise lõputöö eest Eesti Maaülikoolis.

Stipendiumi pälvis Janeli Ojaperv oma magistritöö "Mahejäätise väljatöötamine" eest. Palju õnne!
Otsustati mitte välja anda stipendiumit noorteadlase teaduspublikatsioonide eest.

Uus konkurss toimub 2010.a. sügisel!

Mahekeskuse stipendium

17:14 23.09.2009

Eesti Maaülikooli Mahekeskus alustab Eesti Maaülikooli mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde autorite ja noorteadlaste premeerimist stipendiumiga.

2009.a. sügisel premeeritakse parimat bakalaureuse- või magistritööd 5000 krooniga ja ühte kuni 35-a noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 7000 krooniga. Kandideerida saavad Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud oma lõputöö 2008/09 õppeaastal või maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2008/09. a. publitseerinud mahepõllumajanduslikke teadusartikleid.

Täpsem info siin.

Toimus maheklastri õppereis Šotimaale

15:33 01.07.2009

Juuni alguses käisid SA EMÜ Mahekeskus, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja mahetootjad maheklastri arendamise projekti raames õppereisil Šotimaal. Klastriprojekti toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Õppereisi eesmärk oli tutvuda Šoti mahetootjate ja väikeettevõtete turustus- ja ühistegevusega. Edasi loe siit.


Eesti Maaülikooli Mahekeskus

Õssu küla, Ülenurme vald Tartumaa 61713, tel: (+372) 7425010, (+372) 5304 4003, e-post: mahekeskus@emu.ee