Uudised
Visioonikonverents MAHE SETOMAA
18. juunil toimub Värska Kultuurikeskuses visioonikonverents MAHE SETOMAA
Osalejatel palume registreerida siin: https://goo.gl/forms/fe33GUCxEL5k2ePj2
Mahestipendium 2018
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2018. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 250 euroga, parimat magistritööd 300 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 400 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõpu...
Konverents "Innovaatiline haridus jätkusuutlikuks toidutootmiseks"
Olete oodatud konverentsile "Innovaatiline haridus jätkusuutlikuks toidutootmiseks", mis toimub 12. juunil Eesti Maaülikooli Mahekeskuses.
Innovaatiline haridus jätkusuutlikuks toidutootmiseks
Toimumise aeg: 12.06.2018 kell 11.00–16.00
Koht: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Tartu (Eerika tee 2, Õssu küla, Ülenurme vald)
Programm:
11.00 Registreerimine, mahetoodete degustatsioon
Ettekanded:
Kestlik põllumajandus? – Anne Luik
Miks mahetoit ja kust seda saada? – Elen Peetsmann
Susplus projekti tutvustus ja kokkuvõte Eesti üliõpilaste teadmistest ja ootustest haridusele jätkusuutliku toidutootmise ...
Mahekonverents: Tegija kogemus – kuidas olla edukas maheturul
Olete oodatud mahekonverentsile „Tegija kogemus – kuidas olla edukas maheturul“, mis toimub 4. mail Tallinnas, Eesti Toidumess - Sööma! ajal.
Oma kogemusi mahetoidu müümisel ja kasutamisel jagavad tootjad, töötlejad, toitlustajad ja turustajad. Väliseesineja Helga Willer Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL annab ülevaate mahepõllumajanduse ja maheturu olukorrast Euroopas.
Konverentsist on oodatud osa võtma tootjad, töötlejad ja turustajad jt huvilised.
Konverentsil osalemine on tasuta. Osalemiseks on kindlasti vajalik registreerimine hiljemalt 23. aprilliks siin:https://goo...
Selgusid 2017. aasta mahestipendiumi stipendiaadid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris 28. novembril juba üheksandat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud artiklite autoreid rahalise stipendiumiga.
Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Kaarel Pent tööga „Väetise Must Pärl mõju tatra saagikusele ja kvaliteedile“, juhendajad olid Enn Lauringson ja Merili Toom.
Põldkatse näitas, et väetise normid alates 60 kg/ha suurendasid usutavalt nii maapealset kui ka juurte biomassi kuid terasaagile väetamine usutavat mõju ei avaldanud. Potikatsest selgus, et maapea...
Konverents "Mahepõllumajandus ja keskkond"
Eesti Maaülikool korraldab 28. novembril Tartus konverentsi teemal „Mahepõllumajandus ja keskkond“. Konverentsi eesmärgiks on tutvustada erinevaid praktilisi võimalusi, kuidas mahepõllumajandus saab kaasa aidata keskkonnahoiule.
Avaloengu peab Dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse instituudist FiBL, kes tutvustab võrdlevaid uurimusi mahepõllumajanduse keskkonnamõjudest ning annab ka soovitusi, mida iga tootja peaks silmas pidama.
Konverentsile on oodatud mahetootjad, -töötlejad, turustajad, tarbijad jt huvilised.
Aeg: 28. november 2017, kell 10.30-17.15
Koht: Eesti Maaülikooli peahoone, Kr...
Maaülikooli mahepärastlõuna
Eesti Maaülikool kutsub esmaspäeval, 11. septembril algusega kell 13:45 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Räägime toidust, keskkonnast ja mahepõllumajandusest. Tutvustame ka Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu kasvatamiseks.
Programm:
13.45 Kohvipaus ja registreerimine
14.00 Miks räägime tervislikust toitumisest ja mahepõllumajandusest? - Elen Peetsmann, EMÜ Mahekeskus
14.45 Miks ja kuidas hoiab mahetootmine keskkonda? – Anne Luik, EMÜ Mahekeskus
15.30 Häid näiteid koolide j...
Kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele 2017"
Tänavu ilmub taas kogumik „Teaduselt mahepõllumajandusele“, kuhu palume Teil anda oma panus! Artiklid on oodatud kõikidelt mahepõllumajanduse alaste uuringutega tegelevatelt teadlastelt, uurimisgruppidelt ja tudengitelt. Eelmine kogumik ilmus 2014. aastal ja nüüdseks on käimas palju erinevaid uuringuid, mille tulemusi saab tutvustada.
Kogumik on mõeldud eelkõige mahetootjatele. Palume esitada oma kirjatükk võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Eriti tähtis on järeldustes selgelt esile tuua kõige olulisem, mis tootjale tähtis võiks olla. Maksimaalne artikli pikkus on 4 lk ...
Mahestipendiumi konkurss 2017
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2017. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 250 euroga, parimat magistritööd 300 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 400 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise l&o...
Selgusid 2016. a mahestipendiumi stipendiaadid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris novembris juba kaheksandat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud teadusartikli autoreid rahalise stipendiumiga.
Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Andra Pukk tööga „Toidukulude päevamaksumuse muutus mahetoidule üleminekul Eesti lasteaedades“, juhendaja oli Ülle Roosmaa.
Töös tehtud kalkulatsioonide põhjal leiti, et kui lasteaiad hakkaksid töös käsitletud põhitoiduaineid mahedalt tarbima, muutuks nende toidukulude maksumus päevas lapse kohta 8-12% kallimaks. Seega on väg...
Maaülikooli mahepärastlõuna
Eesti Maaülikool kutsub esmaspäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale.
Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu kasvatamiseks. Tasuta saab kaasa noppida ka maheaia õunu – moosiks, mahlaks või lihtsalt söömiseks! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.
Eesti Maaülikool korraldab Tartus konverentsi teemal „Uudseid lähenemisi mahepõllumajanduse õpetamisel“
Eesti Maaülikool korraldab Tartus konverentsi teemal „Uudseid lähenemisi mahepõllumajanduse õpetamisel“
Konverentsi eesmärgiks on tutvustada mahepõllumajandust ja selle õpetamisega seotud aspekte ja kogemusi rahvusvahelise projekti EPOS (eesti keeles: Mahesektori vajadustele vastav innovaatiline haridus) näitel.
Osalema on oodatud põhikoolide ja gümnaasiumite loodusainete õpetajad, kutse- ja kõrgkoolide õppejõud, mahetootjad ja kõik teised huvilised.
Aeg: 14. juuni 2016, kell 11.00-15.00
Koht: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Õssu küla, Ülenurme vald...
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2016. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks
2016. aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 200 euroga, parimat magistritööd 250 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 350 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 150 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2015/2016. õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2015. või 2016. aastal publitseerinud mahepõllum...
Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale
Eelmisel nädalal toimunud seminaril „Elukeskkonna ja toidu kvaliteet“ tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud – leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbiviidud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: „Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmetes kaevudes (sügavus 10-30 m...
Seminari "Elukeskkond ja toidu kvaliteet" ettekanded
Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja taimekaitse osakond korraldasid 5. mail Tartus seminari, kus tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi osas.
Ettekanded:
Sissejuhatus - Anne Luik, Eesti Maaülikool
Taimekaitsevahendite jääkidest mullas – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus
Nitraadid ja pestitsiidid põhja- ja pinnavee uuringutes 2012-2016 – Ülle Leisk, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Taimekaitsevahendite jääkidest taimsetes saadustes – Merike Toome, Põllumajandusuuringute Keskus
Taimekaitsevahendite jääkidest loomsetes saadustes – Mari Reinik, Terviseamet
...
Seminar „Elukeskkonna ja toidu kvaliteet“
Aeg: 5. mai 2016, kell 13-17
Asukoht: Eesti Maaülikooli metsamaja, ruum 1A5. Aadress: Kreutzwaldi 5, Tartu.
Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja taimekaitse osakond kutsuvad kõiki huvilisi seminarile kuulama ja kaasa mõtlema meie tervise tagatiste – keskkonna ja toidu kvaliteedi üle.
Ettekanded:
Taimekaitsevahendite jääkidest mullas – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus
Nitraadid ja pestitsiidid põhja- ja pinnavee uuringutes 2012-2016 – Ülle Leisk, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Taimekaitsevahendite jääkidest taimsetes saadustes – Merike Toome, Põllumajandusuu...
Maheliha sisaldab 50% rohkem kasulikke rasvhappeid kui tavaliha
Suurbritannia ajakiri British Journal of Nutrition avaldas seni kõige ajakohasematel andmetel põhineva mahe- ja tavatoidu toiteväärtust analüüsiva uuringu tulemused, mille järgi sisaldab maheliha ligikaudu 50% enam asendamatuid polüküllastumata ja oomega-3-rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid (müristiinhape ja palmitiinhape). Uuringu järgi on mahelihas ka madalam oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete suhe. Samuti on mahepiimas rohkem oomega-3-rasvhappeid.
Newcastle’i ülikooli juhitud uuring on seni laiaulatuslikem mahe-tavatoidu võrdlusuuring. Kokku koguti 67 liha- ja 196 piimakvalite...
Maheloomakasvatuse õpe Eestis vajab edasiarendamist
Projekti „Uue maheloomakasvatuse alase kutsehariduse ja-koolituse raamistiku koostamine ja testimine Euroopas“ tulemusena viidi läbi pilootkursus ja valmis õppeprogramm maheloomakasvatuse valdkonnas.
Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Kreekas viidi läbi pilootkursus, kus liskas teoreetilisele õppele klassiruumis omandati teadmisi ka mahetaludes. Eestis külastasid õppurid nelja mahetalu (Pajumäe talu, Puutsa talu, Konju Mõisa talu ja Hillar Kalda lambafarm) ja Eesti Maaülikooli Märja katsefarmi. Poolas ja Hispaanias viidi läbi nõustamislaborid, kus osalejad arendasid oma ettevõtluse oskusi ja tööta...
Maaülikooli mahenädal on äärmiselt populaarne
24.-28. märtsini toimub Eesti Maaülikoolis mahenädal, mille raames pakutakse maaülikooli peamaja kohvikus mahetoitu. Mahenädal toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt raames.
„Iga päev on kohviku menüüs mahetoorainest valmistatud supp, praad ja magustoit,“ selgitas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann, kes lisas, et samuti on kohvikust võimalik osta mahetoorpiima, maheleiba, mahetaimeteed ja -kohvi. Mahenädal on osutunud üle ootuste edukaks, huvi on olnud väga suur ja mahetoit saab menüüst väga kiiresti otsa. „Mahenädalat vedav meeskond soovib selle teemaga ka pärast proovinädalat jätkata ning oma tegevust laiendada – nimelt on plaanis hakata mahetoitu pakkuma kõigis maaülikooli kohvikutes.“ Mahenädalaga on rahul ka kohviku juhataja Lea Põder, kelle sõnul on külastajate huvi mahetoidu vastu olnud suur ning valmistatud mahetoit on kõik ka ära müüdud.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnas, et mahetoidunädala populaarsus tudengite seas on suurepäraseks üllatuseks ning projekti meeskond ja peamaja kohviku kokad on teinud väga head tööd. „Mahetoit on nii populaarne, et kokad on pidanud päev-päevalt valmistatava toidu portsjonite arvu suurendama.“ Jaakma kinnitusel on mahenädal meelitanud kohvikusse ka need, kes lihavaba toitu eelistavad, ning tunnistas, et pakutud taimeroad on väga maitsvad. „Kindlasti aitab mahetoidunädal väärtustada kohalikku toorainet ja on heaks märgiks toidu tootjatele,“ lisas ta.