Uudised
Maaülikooli mahepärastlõuna
Eesti Maaülikool kutsub esmaspäeval, 11. septembril algusega kell 13:45 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Räägime toidust, keskkonnast ja mahepõllumajandusest. Tutvustame ka Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu kasvatamiseks.
Programm:
13.45 Kohvipaus ja registreerimine
14.00 Miks räägime tervislikust toitumisest ja mahepõllumajandusest? - Elen Peetsmann, EMÜ Mahekeskus
14.45 Miks ja kuidas hoiab mahetootmine keskkonda? – Anne Luik, EMÜ Mahekeskus
15.30 Häid näiteid koolide j...
Kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele 2017"
Tänavu ilmub taas kogumik „Teaduselt mahepõllumajandusele“, kuhu palume Teil anda oma panus! Artiklid on oodatud kõikidelt mahepõllumajanduse alaste uuringutega tegelevatelt teadlastelt, uurimisgruppidelt ja tudengitelt. Eelmine kogumik ilmus 2014. aastal ja nüüdseks on käimas palju erinevaid uuringuid, mille tulemusi saab tutvustada.
Kogumik on mõeldud eelkõige mahetootjatele. Palume esitada oma kirjatükk võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Eriti tähtis on järeldustes selgelt esile tuua kõige olulisem, mis tootjale tähtis võiks olla. Maksimaalne artikli pikkus on 4 lk ...
Mahestipendiumi konkurss 2017
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2017. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks.
Sel aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 250 euroga, parimat magistritööd 300 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 400 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 200 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise l&o...
Selgusid 2016. a mahestipendiumi stipendiaadid
Eesti Maaülikooli Mahekeskus premeeris novembris juba kaheksandat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja avaldatud teadusartikli autoreid rahalise stipendiumiga.
Parima bakalaureusetöö stipendiumi sai Andra Pukk tööga „Toidukulude päevamaksumuse muutus mahetoidule üleminekul Eesti lasteaedades“, juhendaja oli Ülle Roosmaa.
Töös tehtud kalkulatsioonide põhjal leiti, et kui lasteaiad hakkaksid töös käsitletud põhitoiduaineid mahedalt tarbima, muutuks nende toidukulude maksumus päevas lapse kohta 8-12% kallimaks. Seega on väg...
Maaülikooli mahepärastlõuna
Eesti Maaülikool kutsub esmaspäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale.
Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu kasvatamiseks. Tasuta saab kaasa noppida ka maheaia õunu – moosiks, mahlaks või lihtsalt söömiseks! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.
Eesti Maaülikool korraldab Tartus konverentsi teemal „Uudseid lähenemisi mahepõllumajanduse õpetamisel“
Eesti Maaülikool korraldab Tartus konverentsi teemal „Uudseid lähenemisi mahepõllumajanduse õpetamisel“
Konverentsi eesmärgiks on tutvustada mahepõllumajandust ja selle õpetamisega seotud aspekte ja kogemusi rahvusvahelise projekti EPOS (eesti keeles: Mahesektori vajadustele vastav innovaatiline haridus) näitel.
Osalema on oodatud põhikoolide ja gümnaasiumite loodusainete õpetajad, kutse- ja kõrgkoolide õppejõud, mahetootjad ja kõik teised huvilised.
Aeg: 14. juuni 2016, kell 11.00-15.00
Koht: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Õssu küla, Ülenurme vald...
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutab välja 2016. aasta stipendiumikonkursi mahepõllumajandust käsitlevate uurimustööde premeerimiseks
2016. aastal premeeritakse parimat bakalaureusetööd 200 euroga, parimat magistritööd 250 euroga ja ühte kuni 35-aastast noorteadlast teaduspublikatsioonide eest 350 euroga. EMÜ üliõpilast ja/või töötajat premeeritakse parima avaldatud eestikeelse populaarteadusliku artikli eest 150 euroga.
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2015/2016. õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2015. või 2016. aastal publitseerinud mahepõllum...
Eesti seireandmed näitavad: pestitsiidid jõuavad nii mulda, vette kui ka inimeste toidulauale
Eelmisel nädalal toimunud seminaril „Elukeskkonna ja toidu kvaliteet“ tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi kohta. Tulemused näitavad, et nitraaditundlikel aladel on inimeste joogivee kvaliteet aastatega kahanenud – leitakse nii nitraatide kui ka pestitsiidide jääke ning sageli üle lubatud piirnormide.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbiviidud nitraaditundlike alade põhjavee seire tulemusi tutvustas Ülle Leisk: „Aastatel 2011-2015 on põhjavees nitraatide sisalduse kasvutendents suurenenud. Eriti just Adavere ja Aravete piirkonnas, kus oli mitmetes kaevudes (sügavus 10-30 m...
Seminari "Elukeskkond ja toidu kvaliteet" ettekanded
Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja taimekaitse osakond korraldasid 5. mail Tartus seminari, kus tutvustati Eesti seireandmeid mulla, vee ja toidu kvaliteedi osas.
Ettekanded:
Sissejuhatus - Anne Luik, Eesti Maaülikool
Taimekaitsevahendite jääkidest mullas – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus
Nitraadid ja pestitsiidid põhja- ja pinnavee uuringutes 2012-2016 – Ülle Leisk, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Taimekaitsevahendite jääkidest taimsetes saadustes – Merike Toome, Põllumajandusuuringute Keskus
Taimekaitsevahendite jääkidest loomsetes saadustes – Mari Reinik, Terviseamet
...
Seminar „Elukeskkonna ja toidu kvaliteet“
Aeg: 5. mai 2016, kell 13-17
Asukoht: Eesti Maaülikooli metsamaja, ruum 1A5. Aadress: Kreutzwaldi 5, Tartu.
Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja taimekaitse osakond kutsuvad kõiki huvilisi seminarile kuulama ja kaasa mõtlema meie tervise tagatiste – keskkonna ja toidu kvaliteedi üle.
Ettekanded:
Taimekaitsevahendite jääkidest mullas – Priit Penu, Põllumajandusuuringute Keskus
Nitraadid ja pestitsiidid põhja- ja pinnavee uuringutes 2012-2016 – Ülle Leisk, Eesti Keskkonnauuringute Keskus
Taimekaitsevahendite jääkidest taimsetes saadustes – Merike Toome, Põllumajandusuu...
Maheliha sisaldab 50% rohkem kasulikke rasvhappeid kui tavaliha
Suurbritannia ajakiri British Journal of Nutrition avaldas seni kõige ajakohasematel andmetel põhineva mahe- ja tavatoidu toiteväärtust analüüsiva uuringu tulemused, mille järgi sisaldab maheliha ligikaudu 50% enam asendamatuid polüküllastumata ja oomega-3-rasvhappeid ning vähem küllastunud rasvhappeid (müristiinhape ja palmitiinhape). Uuringu järgi on mahelihas ka madalam oomega-6- ja oomega-3-rasvhapete suhe. Samuti on mahepiimas rohkem oomega-3-rasvhappeid.
Newcastle’i ülikooli juhitud uuring on seni laiaulatuslikem mahe-tavatoidu võrdlusuuring. Kokku koguti 67 liha- ja 196 piimakvalite...
Maheloomakasvatuse õpe Eestis vajab edasiarendamist
Projekti „Uue maheloomakasvatuse alase kutsehariduse ja-koolituse raamistiku koostamine ja testimine Euroopas“ tulemusena viidi läbi pilootkursus ja valmis õppeprogramm maheloomakasvatuse valdkonnas.
Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Kreekas viidi läbi pilootkursus, kus liskas teoreetilisele õppele klassiruumis omandati teadmisi ka mahetaludes. Eestis külastasid õppurid nelja mahetalu (Pajumäe talu, Puutsa talu, Konju Mõisa talu ja Hillar Kalda lambafarm) ja Eesti Maaülikooli Märja katsefarmi. Poolas ja Hispaanias viidi läbi nõustamislaborid, kus osalejad arendasid oma ettevõtluse oskusi ja tööta...
Maheloomakasvatuse konverentsil arutati, kuidas arendada maheõpet
24. novembril toimus Eesti Maaülikoolis rahvusvaheline konverents „Maheloomakasvatuse võimalused ja hariduse ning ettevõtluse roll valdkonna arendamises“, kus arutleti maheloomakasvatuse väljakutsete ja hariduse rolli üle sektori edendamises.
Konverentsil esinenud Dr Gonzalo Palomo Guijarrorääkis, et Hispaanias muutub järjest populaarsemaks e-õpe. „Kuna tootjatel ei ole võimalik pikaks ajaks talust eemal olla, siis e-kursustel osalemine annab neile võimaluse uusi teadmisi omandada, suhelda ekspertide ja teiste tootjatega“, sõnas Dr Gonzalo Palomo Guijarro.
2015. a mahestipendiumi stipendiaadid on selgunud
Täna premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba seitsmendat korda parimaid maaülikoolis kaitstud mahepõllumajanduse teemaliste lõputöid ja tunnustas noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest rahalise stipendiumiga.
2015.a stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Greete Kahu tööga „Viljelusviisi ja väetamise mõju vihmaussikooslusele“, juhendaja oli dotsent Endla Reintam.
Parima magistritöö stipendiumi sai Annemai Tuvikene töö „Mahetoodete viitamise võimalused ja turustamine Eestis 2014. aastal“ eest. Töö juhendajateks olid Elen P...
Maaülikool avab Tõnissoni majas Arnold Rüütli posteri
Neljapäeval, 24. septembril kell 16.00 avatakse Eerikal Eesti Maaülikooli mahekeskuses President Arnold Rüütli teadustegevust käsitlev poster.
Tartu linna piiril Eerikal asuvas Tõnissoni majas on toimetanud kaks riigipead – iseseisvuse mõtte üks oluline kandja ning taastaja, esimene riigivanem Jaan Tõnisson pidas seal tänini vilju kandvat õunaaeda. Häärber kuulus tema vennale Jüri Tõnissonile ning lisaks õuntele kasvatasid vennad seal veel palju teisigi aiasaadusi ning edendasid laialdast aianduslikku tegevust istikute, seemnete, aiasaaduste ja aiandustarvikute abil. Möödunud sajandi ...
Mahestipendium 2015
Eesti Maaülikooli Mahekeskus annab välja stipendiume Eesti Maaülikooli mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde autorite ning artikleid avaldanud noorteadlaste ja töötajate premeerimiseks
Stipendiumile saavad kandideerida Eesti Maaülikooli bakalaureuse- või magistriõppe lõpetanud, kes on kaitsnud mahepõllumajanduse teemalise lõputöö 2014/2015. õppeaastal ning maaülikooli doktorandid/töötajad, kes on 2014. või 2015. aastal publitseerinud mahepõllumajanduse teemalisi teadusartikleid. Populaarteadusliku artikli stipendiumile saavad kandideerida kõik EM&Uu...
Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga
Neljapäeval, 20. novembril peetud konverentsil „Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus“ tõdeti, et nõudlus mahetoodete järele kasvab kiiremini kui tootmine. Ka Eesti mahepõllumajanduse arengukavas seatud sihid eeldavad suurt mahetootjate kasvu. 300 osalejaga konverentsiga tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.
Avakõne pidanud Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor Dr Urs Niggli tõi välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini. „Jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend ning mahepõlluma...
Selgusid mahepõllumajandusalaste teadustööde stipendiaadid
Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga.
2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga „Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele“. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam.
Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö „Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras“ ee...
KONVERENTS "EESTI MAHEPÕLLUMAJANDUS TÄNA JA TULEVIKUS" 20.11.2014
Konverentsil antakse ülevaade mahepõllumajanduse praegusest olukorrast Eestis, tutvustatakse Eesti teadusuuringute tulemusi ja innovaatilisi lahendusi ning oma kogumusi jagavad maheettevõtted. Avaloengu peab Dr Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse instituudist FIBL, kes tutvustab mahepõllumajanduse arengutrende maailmas.
Konverentsiga tähistatakse ühtlasi mahepõllumajanduse 25. aastapäeva Eestis. Oodatud on mahetootjad, -töötlejad, nõustajad, teadlased ja teised mahetoiduhuvilised.
Konverentsi programm ja registreerumine: http://mahekeskus.emu.ee/uudised/mahekonverents-2014/
Eesti Maaülikoolis algab uus maheloomakasvatuse kursus
Eesti Maaülikoolis algab 7. oktoobril uus maheloomakasvatuse kursus, kus osaleb 20 inimest. Kursuse pikkuseks on 80 tundi, millest 45 tundi toimub praktilise õppena mahetaludes. Kursuse raames külastatakse nt Airi Külveti maheveisekasvatust, mahepiimakarja kasvatusega tegelevat Pajumäe talu ja meiereid ning 2014. aasta parimat mahetootja Martin Repinski Konju Mõisa talu.
Kursus toimub rahvusvahelise projekti Livorg raames (eestikeelne tõlge: uue maheloomakasvatuse alase VET raamistiku koostamine ja testimine Euroopas). LivOrg projekti eesmärgiks on luua maheloomakasvatuse valdkonna jaoks harmooniline ja ühtne VET (kutseharidus ja –koo...
Maaülikooli mahepärastlõuna
Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 4. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale.
Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu kasvatamiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.Kohapeal saab kaasa osta ka Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku talude toodangut! (www.let.ee)
Maaülikooli mahenädal on äärmiselt populaarne
24.-28. märtsini toimub Eesti Maaülikoolis mahenädal, mille raames pakutakse maaülikooli peamaja kohvikus mahetoitu. Mahenädal toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt raames.
„Iga päev on kohviku menüüs mahetoorainest valmistatud supp, praad ja magustoit,“ selgitas Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann, kes lisas, et samuti on kohvikust võimalik osta mahetoorpiima, maheleiba, mahetaimeteed ja -kohvi. Mahenädal on osutunud üle ootuste edukaks, huvi on olnud väga suur ja mahetoit saab menüüst väga kiiresti otsa. „Mahenädalat vedav meeskond soovib selle teemaga ka pärast proovinädalat jätkata ning oma tegevust laiendada – nimelt on plaanis hakata mahetoitu pakkuma kõigis maaülikooli kohvikutes.“ Mahenädalaga on rahul ka kohviku juhataja Lea Põder, kelle sõnul on külastajate huvi mahetoidu vastu olnud suur ning valmistatud mahetoit on kõik ka ära müüdud.
Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma sõnas, et mahetoidunädala populaarsus tudengite seas on suurepäraseks üllatuseks ning projekti meeskond ja peamaja kohviku kokad on teinud väga head tööd. „Mahetoit on nii populaarne, et kokad on pidanud päev-päevalt valmistatava toidu portsjonite arvu suurendama.“ Jaakma kinnitusel on mahenädal meelitanud kohvikusse ka need, kes lihavaba toitu eelistavad, ning tunnistas, et pakutud taimeroad on väga maitsvad. „Kindlasti aitab mahetoidunädal väärtustada kohalikku toorainet ja on heaks märgiks toidu tootjatele,“ lisas ta.